Mati Raidma: Karm majanduslik tegelikkus pingestab riigikaitset

Mati Raidma. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Olukord on karm kõigis riigieelarvet puudutavates artiklites, kaasa arvatud riigikaitses, tõdeb parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees, kunagine päästeameti  peadirektor Mati Raidma.

Mati Raidma, kui tugevalt puudutavad eelarvekärped Eesti riigikaitset?

Olukord on pingeline, kuigi veel mitte lootusetu. Paraku ei saa me olla kindlad, et riigieelarve kärpimine on nende kärbetega lõppenud. Eks elu näita, milliseid vajadusi võib veel tulla.

Kui vaadata riigikaitset, on selle eelarve üks omapärasid olnud pidev seotus kahe protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Minu arvates ei pruugi selline protsendijutt pikas perspektiivis nii õige ollagi, kui esmapilgul tundub. Protsent on number, mille taga on selged vajadused, ja selline suur valdkond nagu riigikaitse on jäänud sellesse protsenti justkui kinni. Kui SKT ja kõik väheneb, võime protsendis kinni olles maha magada riigikaitse taandarengu alguse. Peame mõtlema, kas keskenduda oma võimekusele ja vajadustele või piisab meile üksnes protsendijutust.

Kuigi rahakotis pitsitab, on riigikaitses häid uudiseid. Reservväelaste kogunemisele tuli rahvast rohkem kui plaanitud ja teiseks näitab avaliku arvamuse uuring kõrget kaitsetahet, valmisolekut agressorile vastu hakata.

Lisan kolmanda uudise, et järjekord ajateenistusse saamiseks on veninud juba üle aasta. Ühelt poolt on see tingitud majandusolukorrast, teisalt üllatab Eestis toimuv isegi meie partnerriike.

Väga oodatud käik oli reservväelaste kogunemine ja reservarmee loogika toimimine. Oleme ju siiani rääkinud ajateenistusest ja selle tähtsusest. Tegelikult on ajateenistus ettevalmistus reservteenistuseks. Kui puhkeb konflikt, ei lähe rindele ajateenijad, vaid reservarmee. Sellest, kuidas on see üles ehitatud, milline on reageerimiskiirus, valmidus, sõltub riigikaitses väga palju. Läinud aasta augustis sai Gruusia väga valusad vitsad just reservarmee valmiduses hoidmise vajakajäämiste tõttu.

Õnneks on inimeste mälust hakanud kustuma Nõukogude armee õppekogunemised. Eesti armee reservi õppekogunemised on sootuks teistsugused: huvitavad, elulised. Mehed tahavad ise tulla ning üle vaadata, mis on vahepeal muutunud.

Vastupanutahe on Eestis olnud traditsiooniliselt kõrge ja sellele on mõju avaldanud nii sündmused Gruusias kui mujal maailmas. Kogu Euroopas hakkas maad võtma arusaam, et külma sõja aeg on möödas ja käes kuldaeg, mil sõjad toimuvad mujal, mitte meie piirkonnas. Gruusias juhtunu mõjus äratuskellana.

Toimunud on mõttemuutus, ja mitte ainult kaitseplaneerijate peas, vaid lihtinimesedki on hakanud senisest rohkem mõtlema oma kodumaa kaitsmisele.

Riigikogu seadustas siserahutuste puhul kaitseväelaste kasutamise. Mida sellest arvate?

Tegelikult on see olnud seadustatud kogu aeg ja midagi revolutsioonilist ei toimunud. Teisalt kumas ja kõlas ajakirjanduses selle eelnõu taustal pronksiöö. Seadust on tõlgendatud ja kritiseeritud ühe nurga alt.

Olin selle eelnõu loomises osaline, näiteks hädaolukorraseadus, mis on baasseadus sellele, kuidas riik on valmis õnnetusteks, sinna on liidetud kaitseväe kasutamine ja kriitilise infrastruktuuri hoidmine ning kaitse. Hädaolukord võib minna relvastatud konfliktini ja selle raamseaduse kallal sai päris palju tööd tehtud. Kaitseväe kaasamine konfliktsituatsioonides on normaalne, kaitseväge saab teha pääste- ja hädaabitöid ning toetada korrakaitset. Avalikus diskussioonis toodi välja vaid moment, kus kaitsevägi tuuakse tänavale mingi massi vastu ja algab füüsiline kontakt – see on ainult üks osa väga laiast funktsioonide skaalast. Kaitseväe kaasamise peab valitsus kooskõlastama presidendiga. Arvan, et tegemist on väga tasakaalustatud ja õigustatud seadusega.

Milliseks kujuneb lähiaastatel nappide vahendite puhul Kaitseliidu areng? Mõnegi võimaliku agressori arvates oleks Kaitseliit väga kuri vastane.

Palju räägitakse asümmeetrilistest riskidest, kuid Kaitseliit on asümmeetriline kaitsevõime komponent, mis vaenlasele on kõige ebamugavam. Hoiame Kaitseliidu tugevust, eelarve on Kaitseliidu suhtes positiivne, palju on rahvusvahelist koostööd, loodan, et koostöö USA Marylandi Rahvuskaardiga läheb aktiivselt edasi. Kaitseliidu areng USA Rahvuskaardi mõõtmes on mulle väga positiivne tulevikusuund.