/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2009/09/22/238792t1h041d.jpg)
Eile tähistati Pärnu raekoja saalis loengutega valgustusaja suure mõtleja, Pärnust pärit Carl Gustav Jochmanni (1789-1830) 220. sünniaastapäeva ning anti üle arvult seitsmes akadeemilise palveränduri tunnusmärk.
Seitsmes palverändur on professor Volker Sellin
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel puhul olid Pärnus külas Jochmanni seltsi esindajad professor dr Ulrich Kronauer ja professor dr Volker Sellin Saksamaalt. Külalisi tervitas Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja esinesid Jana Tringi erakooli õpilased.
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk ütles, et Jochmann lahkus Pärnust, teades, et maailmas on olemas rahvused, rõhujad ja rõhutud, sumbumine ja avatus, millest ta läks rääkima maailmale.
Dr Kronauer rääkis Jochmanni Robespierre’i esseest. Selle sissejuhatavas lõigus tõstetakse küsimus, kuidas nii isoleeritud ja oma kaasaegsete silmis ideede poolest võõrana tundunud isik sai ühiskonnale nii suurt mõju avaldada.
Dr Sellin kõneles Jochmanni ajastu valgustatud absolutismist. Valgustatud absoluutse monarhi võim oli piiratud seal, kus reformid puudutasid ühiskondlikele gruppidele omistatud õigusi. Alamate heaolu taastamise poole püüeldi aga seetõttu, et suurendada maksujõuliste isikute arvu riigis.
Järjekorras seitsmenda Pärnu akadeemilise palveränduri märgi pälvis Euroopa üks tunnustatumaid uusajaloo lektoreid dr Volker Sellin. Tänavu 70. sünnipäeva tähistanud Sellin oli Heidelbergis aastail 1982-1983 ja 1997-2000 dekaan ning 1987-1991 ülikooli rektor, on Heidelbergi teaduste akadeemia liige, kahe ülikooli audoktor ja Montpellier’ linna aukodanik.
Palveränduri märgi tunnistusel on kalligraafiline kiri: ”Meie, allakirjutanud (Pärnu linnapea ja muuseumi direktor – toim), tunnistame, et prof. dr. honoris causa Volker Sellin Heidelbergi linnast on isiklikult külastanud Pärnu linna siit pärit kultuurfilosoofilise kirjamehe Carl Gustav Jochmanniga seotud paiku. Nimetatud rändur on neid paiku näinud ja sooritanud seega palverännaku meie suure kaaslinlase mälestuseks. Olgu sellest peale nimetatud isiku hinges suurem rahu.”