Edela-Eesti rannikult rändas läbi üle 50 000 nahkhiire

Pargi-nahkhiir.

FOTO: Meelis Leivits

Tänavu Kabli linnujaamas sügisrändeperioodil kogutud nahkhiirte rändeandmestik näitab, et tõenäoliselt lendab Edela-Eesti ranniku rändekoridurist läbi üle 50 000 nahkhiire.


Tänavuse seireperioodi 68 öö jooksul registreeriti Kabli linnujaamas kokku 903 nahkhiire läbilend, teatas Kabli linnujaama looduskaitse bioloog Meelis Leivits.



Arvukaima liigina registreeriti seire ajal pargi-nahkhiir (447). Haruldustest registreeriti kolm kontakti kääbus-nahkhiire ja kaks kontakti pügmee-nahkhiirega.



Kui linnujaamas kogutud loendustulemused kanda kolmekilomeetrise laiusega rändekoridorile, on tõenäoline, et Edela-Eesti rannikult rändab läbi üle 50 000 nahkhiire, märgib Leivits.



Automaatseadmetel põhineva nahkhiirte rändeseirega alustati Kabli linnujaamas eelmisel aastal, kui toimus ligikaudu kuu aega väldanud prooviseire.  



Käesoleval aastal kogus ultraheliregistraator andmeid kogu sügishooaja vältel augusti lõpust novembri alguseni.



Et nahkhiirte ränne algab arvatavasti juba juuli lõpus, ei ole käesolev seireperiood piisav, et usaldusväärselt dateerida nahkhiirte rände algust, seepärast on järgneval aastal kavas alustada varem.



Kabli linnujaamas kasutatav seade võimaldab mööduvaid nahkhiiri registreerida maksimaalselt kuni 20-30 meetri kauguselt. Samal ajal liike, kelle kajalokatsiooni impulsid on väga nõrgad (lendlased ja suurkõrv), suudab registraator tuvastada vaid kuni kümne meetri kauguselt.



Tänu nahkhiirespetsialistide tehtud paralleelsetele käsidetektoruuringutele on aga selge, et nahkhiired liiguvad kogu rannariba ulatuses ehk vähemalt kahe kuni kolme kilomeetri kaugusele rannast. Seega iseloomustab linnujaamas registraatoriga kogutud andmestik vaid väikest osa kogu rannikuala läbivast rändevoost.



Nahkhiirte rändeteede ja rändefenoloogia uurimine nii Balti riikides, Skandinaavias kui mujal Euroopas on muutunud viimasel ajal vägagi kuumaks teemaks. Peaasjalikult on selle taga arendustegevuste surve, mis otseselt ohustab nahkhiiri rändeteedel. Seetõttu on väga oluline teada, millal ja kus nahkhiired massiliselt rändavad.



Üks rändavaid nahkhiiri ohustavaid arendusi on elektrienergia tootmiseks rändeteedele rajatud tuulepargid. Uuringud USAs on näidanud, et 90% tuuleparkide läheduses hukkunud nahkhiirte surma peamine põhjus on barotrauma. Barotraumat põhjustab rootorilaba liikumisel tekkiv alarõhk, mis purustab nahkhiire kopsud ja kuuldeelundid.



Võrreldes lindudega, on nahkhiirte anatoomia eripära tõttu just barotrauma põhjus, miks nahkhiirte suremus tuuleparkides on kordades suurem lindude omast. Seetõttu on vaja, et igale tuulepargi rajamisele peab eelnema sügis- ja kevadrändeperioodi kattev nahkhiirte rändeseire, et olla kindel:ala ei jää nahkhiirte rändeteele.

Tagasi üles