Pärnu Raeküla gümnaasium sai norralastelt jõulukingiks 40 paari suuski, 70 paari lambavillast kootud sokke ja 140 mütsi.
Norralased kinkisid Raeküla koolile jõuluks suusavarustuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusad, sokid ja mütsid jõudsid õpilasteni tänu Raeküla kooli õpetajale Kaja Salumäele, kes Norras elavatele sõpradele koolipere olukorrast rääkis. „Olles viibinud viimastel aastatel sageli Norras oma sõpradel külas, tuli jutuks, et paljud Eesti lapsed ei käi suusatamas,“ rääkis Salumäe.
„Kuna Raeküla koolil oli siiani puudu ainult varustus, siis selle lünga soovisid täita norralased Björnar Tröen ja Jon Fordal. Meie ühise plaani tulemusel annetasid Norras asuva Mosviki küla elanikud Raeküla gümnaasiumi kooliperele 40 paari komplektseid suuski.“
Suusad jäävad koolimajja kasutamiseks ja veebruaris on oodata veelgi suuski juurde. Esialgu on õpilased suusatamise ees veidi hirmul, kuid Salumäe usub, et peale esimest suusatundi on huvi asja vastu suurem. „Kui juba suusatamise algtõed selged, siis saame end Jõulumäel proovile panna,“ oli õpetaja tuleviku suhtes lootustandev. „Loodan, et uus aasta ei võta meilt ära lund ja võimalusi suusatamiseks.“
Salumäe lisas, et kuna kool asub viie minuti kaugusel valgustatud terviserajast, oli tal eelmisel talvel kahju õpilastest, kes pidid lumise ilmaga võimlas üle kitse hüppamist harjutama. Nüüd on see probleem lahendatud.
„Usun, et 45 minutit värskes õhus viibida on kümneid kordi tervislikum ja värskendavam tegevus ainetundidele vahelduseks. Pealegi on suusatamine selline spordiala, millega võib tervisespordi raames tegelda kõrge vanuseni, tuleb ainult seeme idanema panna.“
Koos jõulupaki ja tunnistusega said Raeküla kooli esimese ja teise klassi õpilased kaasa soojad pika säärega lambavillased sokid. Kokku jagati 70 paari käsitsi kootud rõõmsatriibulisi sokke. Kolmanda kuni seitsmenda klassi õpilastele saadeti 140 ühesuguse mustriga mütsi. „Peaaegu pool kooliperest kannab nüüd sini-rohe-kollaseid peakatteid,“ rõõmustas Salumäe. „Rõõmuga vahetati seni kasutusel olnud kapuuts villase mütsi vastu ja nüüd on meil jalad ja pea külma eest kaitstud.“