Vana tehas Pärnu südalinnas kasvab äri- ja elumajaks

Tulevane ehitustanner on aegsasti pilgu eest varjatud. Kuigi maja seinal kuulutab silt lammutamist, jääb vana väärikas Pulsi tehase hoonestik kesklinna muinsuskaitsealal siiski lammutamata. Foto: parnupostimees.ee

Pärnus Lõuna ja Pühavaimu tänava nurgal, kus omal ajal oli Heinrich Ferdinand Pulsi asutatud tehasehooned, kavandatakse uusehitust korterite ja äripinnaga. Hoonele on tehtud muinsuskaitselised uuringud ja koostatud muinsuskaitse ehituslikud eritingimused aastatel 1983, 1997, 1998 ja 2001.

Pärnu kesklinnas Pühavaimu ja Lõuna tänava nurgal on rajatud ehituspiire ja vana tehasehoone seinal on lammutamist kuulutav silt. Tegelikkuses vanu hooneid siiski maha ei kista, vaid lammutatakse nõukogudeaegsed kuurid ja hilises minevikus tehasehoonele juurde ehitatud liftišahtiga trepikoda.

Kuigi majale on kinnitatud muinsuskaitselised eritingimused, pole omanikul veel ehitusluba, sest linn koostab sellele krundile alles detailplaneeringut.

Arcus Projekti arhitekt Tiit Raev, kes on palgatud projekteerima krundile vanade tehasehoonete külge uut äri- ja kortermaja, hakkab oma jutu järgi kohe, kui detailplaneering kehtestatakse, tööga pihta.

“Loodan talvel projekteerima hakata ja tuleval suvel ehitama,” ütles Raev, kelle projekteeritud on uuselamud Pärnu kesklinnas Nikolai 10 ja Uus 1.

“Maja tuleb umbes samale joonele kõrvalasuva Sütevaka gümnaasiumihoonega ja täidab tühiku Lõuna-Pühavaimu nurgal.”

Huvitava ajalooga maja

Pulsi tehas rajati pärast seda, kui kaupmees Heinrich Ferdinand Puls vanem hakkas 18. sajandi keskpaiku üles ostma kõrvuti asetsevaid krunte Lõuna ja Pühavaimu tänava nurgal Rootsi ajal loodud ideaalplaneeringuga Pärnus, kus kõik krundid olid mõõdetud korrapära ja linnaruumi loogilist lahendust jälgides. Puls sai kokku üsna suure maa-ala, kuhu rajada õlletehas.

18. sajandi teisel poolel kerkiski Pärnusse tolle aja mõistes suur ettevõte, mis sai lõpliku kuju 1871. aastaks.

Kuni Nõukogude ajani tehase hoonestiku välisilme ei muutunud, aga 1959-1960 ehitati Lõuna tänava poole juurdeehitusena trepikoda, millele muinsuskaitse loal kuulutati nüüd kadu.

Hoonel on suured keldriruumid, kuhu Nõukogude ajal kohandati kapsahapendustsehh ja kartulikoorimise ruumid. Osaliselt kasutati keldreid juurviljalaona.

Eesti taasiseseisvumisel hoone tühjenes.

Majas leidis peavarju Shalomi abikeskus, 1997 oli kavas sinna rajada kaubakeskus – see oli mõte, mis ei ärganud ellu. 1998. aastal taotleti maja linnalt riigi omandisse, aga nii ei läinud. 2001 käis kõva vaidlus selle üle, kas vanadesse tehasehoonetesse mitte rajada kesklinna koolide võimlat, aga seegi idee jäi õhku rippuma.

Tunamullu müüs linn hooned erakätesse.

Muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektori Tarvi Sitsi sõnul on Pulsi tehase tootmishooned muinsuskaitseliselt korrektselt uuritud, muinsuskaitsealased ettekirjutused on ranged ja mahukad.

Vana maja on spikriks

“Maja on uuritud, ettekirjutusi on tehtud hoonele korduvalt, sest hoone saatus on olnud mitmel korral kaalumisel, kuni see erakätesse müüdi,” ütles Sits. “Nüüd on hoone rekonstrueerimiseks kindel eesmärk ja kohati varisemisohtlik ehitis saab korda.”

Muinsuskaitse ettekirjutuse järgi peab juurdeehitus jälgima üldjoontes hoone otsaviiluga sarnast kuju, ehitusmaterjalideks on määratud punane tellis, puit, krohv ja klaas.

Osaliselt lubatakse muuta akende suurust ja valida siseviimistlus.

Ettekirjutused muinsuskaitseametile kinnitamiseks koostas tulevast maja projekteerima asuv Arcus Projekt.