Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2436193t1h9bd4.jpg)
Ehkki iga kutseline kalur on saanud põllumajandusministeeriumilt kalurite nimekirja koos igale mehele määratud püügivahendite hulgaga, peab kalur taotlema püügiluba keskkonnateenistusest.
Tõstamaa valla Peerni küla kalamees Eeri Kivimaa lõi eile hommikul pisut pärast kuut autole hääled sisse, et jõuda hiljemalt poole kaheksaks Pärnumaa keskkonnateenistuse ukse taha ja olla järjekorras esimene. Kohapeal selgus, et seitse meest oli temast ette jõudnud.
“Kolmas tund läheb ja olen ikka veel ukse taga,” laiutas Kivimaa käsi. “Ja mitte ei mõista, miks peab püügiluba pikendama just aasta viimastel päevadel, seda võinuks ju märksa varem teha.”
Raisatud raha
Kivimaa ees oma korda oodanud Tahkuranna valla Reiu-Veski talu peremees Rein Patsich tunnistas, et iga-aastane püügiloa jaht ajab karvad turri. “Pool tundi kulub mehele püügiloa väljakirjutamiseks, no milleks oli vaja siis suuri summasid paberimäärimisele kulutada?” pahutses mees.
Nimelt on põllumajandusministeerium saatnud igale kalurile koju sadakond lehte teabematerjali koos nimekirja ja püügivahendite loendiga. Paberipakile lisatud nimekirja järgi pidi raske pakk jõudma vähemasti 451 adressaadini.
Patsich arvas, et kui ministeerium on juba suuri kulutusi kandnud, piisanukski sellest. Ja kui kaluril etteantud püügivahendite suhtes vaidlusi ei ole, võinuks koju tulla vaid maksuteade. “Maksan raha ära ja tulen siis keskkonnateenistusse loa järele või saan selle kätte postiga,” arutles ta.
Nimekirja järgi on Rein Patsichil voli püüda 19 võrguga mulluse 20 asemel ja talu noorperemehel Renno Patsichil püsib õigus ühele mõrrale ja kahele võrgule. “Mina ühe võrgu äravõtmist ei vaidlusta ja poeg enamat ei soovi,” kinnitas talumees.
Võiste kandi harrastuskalamees Eedi Aas ütles, et pühapäevakaluritega on lugu lihtsam ja sabatama ta pikka aega ei pidanudki.
“Võtan püügiloa terveks aastaks, saab rahu majja,” seletas Aas. “Täna täitsin siin avalduse, kui mu soov rahuldatakse, maksan maksu ära ja seejärel lubati mulle püügiluba saata koju postiga.”
Aas rääkis, et taotles ühe 70meetrise nakkevõrguga püügi luba, mille eest tuleb kuus välja käia 75 krooni ehk kokku 750 krooni, kuna mais ja juunis kala püüda ei tohi.
Kolmandik vähem
Pärnumaa keskkonnateenistuse juhataja Toomas Padjus ütles, et püügilubade hulka harrastuskalameestele vähendati kolmandiku võrra ja sestap saab Pärnumaa keskkonnateenistuski väljastada Liivi lahel püüdjaile 140 nakkevõrgu luba mulluse 200 asemel.
“Esimene päev möödus meil suhteliselt rahulikult, täna on sagimist enam,” teatas Padjus eile keskhommikul.
Padjuse sõnutsi kiitis keskkonnaminister 15. detsembril heaks järgmisel aastal harrastuslikul kalapüügil teatud piirkondades ja püügivahenditega kalastamiseks väljastatavate kalastuskaartide piirarvu ja püügiõiguse tasu püügiks kalastuskaardi alusel.
Ministrilt heakskiidu saanud määruse järgi kasvab rannikumeres nakkevõrguga püügi õiguse kuutasu mulluselt 50 kroonilt 75ni ja sisevetel kalastajail 100 kroonilt 150ni.
Põhjaõngejadaga püügi õiguse tasu rannikumeres tõuseb 25-lt 35 kroonini ja siseveekogudes 100-lt 200 kroonini. Põhjendus on, et põhjaõngedega püütakse peamiselt siseveekogudesse asustatud angerjat, milleks riik on teinud suuri kulutusi.
Väikesaarte eristaatust arvestades jääb püügiõiguse tasu väikesaarte alalistele elanikele harrastuslikuks kalapüügiks oma kodusaart ümbritseval veealal selle aasta tasemele.
