Muudatused uues perekonnaseaduses

Andra Olm.

Tähtsaimad muutused on abikaasade varaliste suhete senisest täpsem korraldus, hooldusõiguse uuendamine laste ja vanemate suhetes ning eestkostesüsteemi parandamine.

Vara

Praegu kohaldub abikaasadele automaatselt varaühisus: kõik abielu kestel omandatu loetakse abikaasade ühisvaraks, mida lahutuse korral peab ükshaaval jagama hakkama. Teine võimalus on varalahusus, mis tähendab, et abikaasad sõlmivad abieluvaralepingu, milles määratakse konkreetselt, mis kellelegi kuulub.

Uuendus on see, et tulevikus saavad paarid abiellumisavaldust tehes ise valida omale sobiva varasuhte ning kahe nimetatud varasuhte kõrval on kolmas: juurdekasvu tasaarvestus.

Juurdekasvu tasaarvestamise puhul on mõlemad abikaasad oma vara omanikud ja võivad seda müüa ja pantida, v.a tehingud perekonna ühise eluasemega, sest need on võimalikud vaid abikaasa nõusolekul. Lahutuse korral saab abielu jooksul vähem teeninud abikaasa nõuda oma abikaasalt poolt selle vara väärtusest, mille võrra teine on rohkem rikastunud.

Näiteks: Matil oli abielludes 250 000 krooni ja Katil 200 000 krooni. Lahutamise ajaks oli Matil vara 150 000 krooni võrra ja Katil 100 000 krooni võrra rohkem. Seega oli Mati vara juurdekasv 50 000 krooni võrra suurem kui Katil, kel on nüüd õigus nõuda Matilt poolt vara juurdekasvu vahest ehk 25 000 krooni.

Enne 1. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul midagi ei muutu.

Elatis

Uus seadus suurendab võimalusi saada abikaasalt ülalpidamist pärast lahutustki. Elatise suurust määrates arvestatakse, et lahutatud abikaasa elustandard jääks samasuguseks nagu abielu jooksul. Lahutatud abikaasa saab ülalpidamist nõuda, kui ta hooldab kuni kolmeaastast last, on kõrges vanuses või halva tervisega. Ülal tuleb pidada ka naist kaheksa nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust, olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus.

Lapsed

Uus vanema hooldusõiguse põhimõte tähendab, et vanematel on võrdsed õigused ja kohustused lapse hooldamisel.

Vanema hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahooldusõiguseks. Esimene neist tähendab õigust ja kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja areng (toit, kodu ja riided) ning kasvatamine ja harimine, näiteks õigus otsustada, millisesse kooli laps panna.

Varahooldusõigus on õigus ja kohustus hoolitseda lapse huvides tema vara eest ning last varalistes suhetes esindada, näiteks õigus hoolitseda vanaemalt lapselapsele pärandatud vara eest, kuni laps saab täiskasvanuks.

Eestkoste

Lastele, kellel ei ole vanemaid või kes muul viisil on jäänud eestkosteta, või isikutele, kelle teovõime on vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu piiratud, võib kohus määrata eestkostja, otsustades ühtlasi, millised õigused inimesele alles jäävad.

Senise seaduse kohaselt valvab eestkostja järele eestkosteasutus, tavaliselt omavalitsuse sotsiaalosakond või -talitus. Uue seaduse järgi valvavad eestkostjate järele kohtud. Kohtulik järelevalve tagab eestkostetava põhiõiguste, sealhulgas tema varaliste huvide kaitset paremini kui praegune järelevalve omavalitsusüksuste poolt, mille töötajail pole sageli juriidilisi teadmisi, et hinnata eestkostetava varaga tehtavate tehingute otstarbekust.