Pärnu Raeküla gümnaasiumi 12. klassi õpilased ja ühtlasi viimased gümnasistid ütlesid eile Pärnu Postimehele, et nende meelest võiks kooli gümnaasiumiosa kindlasti säilida, kuna koolis on mõnus keskkond ja õpetajad toredad.
Raeküla gümnaasium jätkab põhikoolina
23 abiturienti moodustavad Raeküla kooli ainsa gümnaasiumiklassi, kuna 2007. aastal avati 10. klass erandina ja viimast korda.
“Mõistlik, et selle koha pealt on asi läbi mõeldud ja samm-sammult probleemile lähenetud, mitte ei tõstetud lapsi ühest hoonest teise,” arvas gümnaasiumi direktor Liilia Oberg eile. “Teiselt poolt on väga kurb, et kool kaotab osa oma näost, emotsionaalselt on raske nii õpilastel, õpetajatel kui vanematel. Gümnaasiumiaste oma majanduse ja kultuuri õppesuunaga on kooliga kõik need aastad kaasas käinud ja meid kindlasti mõjutanud. Kooli hoolekogu ja õpetajad püüdsid 2007/2008. õppeaastal selle heaks väga palju teha, et oleks võimalik gümnaasiumina jätkata.”
Personalist ootab koondamine vaid ühte pensionieas õpetajat, küll väheneb ja ühtlustub õpetajate töökoormus.
Oberg ütles end mõistvat gümnaasiumiõpilaste vajadusi teistsuguse õppekeskkonna ja õppekorralduse järele, kooliastmed on eraldi enamikus Euroopa riikides. Ehk olnuks vaid mõistlik teha seda kogu Pärnu linnas korraga, leppides kokku, missugused koolid jäävad gümnaasiumiks, missugused põhikooliks. “Siis seisaksid kõik põhikooli lõpetavad lapsed valiku ees, millise gümnaasiumi või kutseõppe nad valivad,” arvas Oberg. “Praegu on haridusreform Pärnu linnale valus, seda enam, et haridusminister andis teada, et põhikoolide gümnaasiumidest lahutamine polegi enam prioriteet.”
Direktori jutu järgi on kooli gümnaasiumiastme kadumine avaldanud mõju laste arvule, kuna paljud vanemad, kes ise esimesest 12. klassini ühes koolis käinud, sooviksid seda oma lastelegi. Samal ajal avati sel sügisel Raekülas kaks esimest klassi ja paari-kolme paralleelklassiga loodetakse jätkata edaspidigi.
“Igal juhul arvan, et Raeküla kool siin on igati õigustatud,” ütles Oberg. “Lapsevanemad hindavad väikest kollektiivi, sõbralikku keskkonda ja asukohta ilusas looduses. Hariduse kvaliteedil pole koolivõrgu ümberkorraldamisega mingit pistmist: meie lapsed on igal aastal mõne kuld- või hõbemedali saanud ja edukalt mujal kõrgkoolides jätkanud. Loodan, et kvaliteet kasvab õppekeskkonna paranedes veel.”