R, 2.06.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõnis Lukas: Haridusminister muretseb põhikoolide pärast

Karin Klaus
, toimetaja
Facebook Twitter
Comments
Haridusminister Tõnis Lukas.
Haridusminister Tõnis Lukas. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eelmisel nädalal osales haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Pärnus Eesti haridusjuhtide aastakonverentsil ning kohtus kohalike koolijuhtidega. Lukase sõnutsi suureneb koolidevaheline konkurents ja intensiivistub ränne maalt linna, samal ajal on igale maakonnakeskusele oluline end ümbritseva koolivõrgu säilimine.


Tõnis Lukas, jõudsite külastada paari gümnaasiumi ja Tartu ülikooli Pärnu kolledžit, miks käisite just nendes õppeasutustes?


Tegemist ei olnud paraadvisiidiga, olin siiski põhiliselt seotud koolijuhtide konverentsiga. Reedesesse päeva mahtus üks kiire tutvumisreis. Põhisuund polnud näha kohti, mida varem ei ole näinud, vaid arutada Vändras hariduselu tulevikku maakonna inimeste ja koolijuhtidega ja Pärnus siinsete haridusjuhtidega. Laadisin end muljetega, kuulasin targemaid inimesi. Paljud Pärnu ja Pärnumaa koolijuhid on väga staažikad ja tõesti oma ala professionaalid.



Millest Pärnu ja Pärnumaa haridusjuhtidega vestlesite? Mis on praegu koolidirektorite suurimad probleemid?


Rääkisime hariduse arengusuundadest, vahetasime informatsiooni. Koolijuhtidel on põhiliselt sisulised probleemid, kuidas õpet kõige paremal moel korraldada.



Linnas osales kohtumisel huvihariduse esindajagi, päevakorda tõusis huvihariduse rahastamine tulevikus, laste arv ja sellest tulenevad muudatused.



Nii haridusjuhtide konverentsil kui kohtumistel puudutasin mõnevõrra koolivõrguga seonduvat. Peame tagame korraga nii võrdse regionaalse ligipääsu haridusele kui õppe tippkvaliteedi. Tuleb koos arutada, kuidas seda on võimalik saavutada, kui on otsustatud põhikoole ja gümnaasiume teineteisest mitte lahutada.



Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise idee tuleneski vajadusest päästa põhikoolid hääbumisest. Keeruline olukord on paljudes linnalähedastes põhikoolides, eriti koolidevahelise konkurentsi suurenedes. Kui linnas jääb põhikoolides vabu kohti üle, siis linnakoolide direktorid on väga huvitatud, et õpilased tuleksid nende kooli juba alates esimestest klassidest.



Mida soovitate lapsevanemale, kes on valiku ees, kas panna oma laps esimesse klassi kodulähedasse väikesesse maakooli või prestiižsesse linnagümnaasiumi, kus on puutetundlikud tahvlid ja muud toredad võimalused?


Väiksemate klassidega sõbralik põhikool on õppekeskkonnana kindlasti lapsele sobivam. Gümnaasiumi saab juba minna linnakooli või vastavalt huvidele veel kaugemale, aga õrnas eas laps võiks käia koolis oma kodu lähedal, kui see võimalus on olemas.



Mis faasis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine? Kas teid üllatas, et eri ühiskonnagrupid selle seaduse vastu küllalt aktiivselt häält tõstsid?


Seadust ei ole veel vastu võetud. Mõnevõrra on kurb, et ühiskonna huvi on jagunud ainult põhikoolide ja gümnaasiumide teineteisest lahutamisele, mis on vaid üks seaduse aspektidest.



Tähelepanu on mujale kandunud niisugustelt olulistelt teemadelt nagu õppekava arendamine, õpetaja staatuse tõstmine, erivajadustega laste koolitamine, õpilaste varase koolist väljalangemuse vähendamine, vastutuse jagamine (kes vastutab selle eest, et õpilane koolikohustust täidaks?).



Loodan, et seadus võetakse lähiajal riigikogus vastu, sest takistavaid asjaolusid ei tohiks enam olla ja õppekava on juba valitsuses heaks kiidetud. Uuendused haridussüsteemis ei peatu ju hetkekski: kogu aeg tuleb natuke joosta, kas või selleks, et paigal püsida. Arenguks on vaja pidevalt uuendusi teha ja selleks annab uus seadus võimaluse.

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles