Mullu vähenes Eesti maanteedel liiklussagedus võrreldes 2008. aastaga 7,5 protsenti, selgub maanteeameti liiklusloendi andmetest.
Kilingi-Nõmme ja Uulu vahel vähenes liiklussagedus veerandi võrra
1. märts 2010, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim liiklussageduse langus põhimaanteel oli mullu Valga-Uulu maantee Kilingi-Nõmme ja Uulu vahelise teelõigul, kus aasta keskmine liiklussagedus vähenes 28 protsenti.
Suurima liiklusega teelõik oli mullu Tallinna-Pärnu-Ikla maantee kilomeetritel 13-13,7, kus aasta keskmine liiklussagedus oli 31 694 autot ööpäevas.
Liiklus vähenes Eesti teedel juba teist aastat järjest. 2008. aastal vähenes Eesti teedel liiklus võrreldes aasta varasema ajaga 4,1 protsenti. Viimase kümne aasta jooksul kuni 2007. aastani kasvas Eesti teedel liiklus 6-10 protsenti aastas.
Maanteeameti teehoiu osakonna juhataja Rain Hallimäe sõnul mõjutavad peale üldise majanduse arengu liiklussagedust olulisel määral kütuse hind ja maksupoliitika ning ühistranspordi, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng.
Tugimaanteedest oli suurim langus Kuressaare ringteel, kus liiklussagedus vähenes 43 protsenti. Kuressaare ringtee liiklussageduse vähenemise üks põhjus oli seal toimunud remont.
Põhimaanteedest kasvas mullu liiklussagedus kõige rohkem Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel Haapsalu-Rohuküla vahelisel teelõigul, kus sõidukeid liikus võrreldes aasta varasemaga 39 protsenti rohkem.
Riia-Pihkva maanteel Murati-Luhamaa teelõigul kasvas liiklussagedus 31 protsenti ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel 19-21 protsenti.
Üle 12 meetri pikkuseid sõidukeid liigub riigimaanteedel kõige rohkem Tallinna ringteel, aastas keskmiselt 974 autot ööpäevas. Suurte veoautode osakaal kogu liiklusest on kõige suurem Muuga sadama teel, kus üle 12 meetri pikkused veokid moodustavad 28 protsenti kogu liiklusest.
Kõrvalmaanteede teelõikudest on ligi 70 protsenti sellised, millel liiklussagedus ei ületa 300 autot ööpäevas.
Mullu suvel jätkus statsionaarsete loenduspunktide võrgu arendamine, maanteeamet lasi ehitada 56 uut loenduspunkti. Uute loenduspunktide hulgas on 22 perioodilist loenduspunkti, kus puudub püsiv elektritoide ja loendusseade ning loendust tehakse tavaliselt kestvusega üks kuu. Aasta lõpuks oli Eestis kokku 105 statsionaarset loenduspunkti, mis mõõdavad sõidukite arvu, klasse ja kiirusi.
Maanteeamet jätkab liiklusloendussüsteemi arendamist ka tänavu.