Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/11/6066241t1hc0c1.jpg)
/nginx/o/2010/03/12/330298t1h6529.jpg)
Pärnu kohtutäiturit Kersti Kaljulat ähvardab kuni 100 000kroonine rahatrahv või ametist tagandamine, juhul kui justiitsministeeriumi algatatud järelevalvemenetluse käigus tema süü tuvastatakse.
Järelevalvemenetluse aluseks on 19. veebruaril Jüri (nimi muudetud, A. P.) poolt justiitsministeeriumile saadetud kaebus. Jüri väitel keeldunud Kaljula esiti vastu võtmast tema avaldust, et kohtutäitur ei teeks kinnipidamisi tema pensionist, lõpetaks aegunud täitemenetlused ja vabastaks pangakonto aresti alt palga alammäära (praegu 4350 krooni) mahus, nagu täitemenetluse seadustik ette näeb.
“Mul ei ole sellega midagi teha,” väitnud Kaljula talle. Ometi on just avaldus koos panga väljavõttega inimese sissetulekute kohta pangakonto aresti alt vabastamise aluseks.
Menetlus käib
Avalduse vastuvõtmise asemel pakkunud Kaljula Jürile hoopis kokkulepet, et Jüri nõustuks loobuma osast oma pensionist täitenõuete katteks. Seda vaatamata asjaolule, et Jüri ainus sissetulek on töövõimetuspension (3065 krooni kuus) ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus (512 krooni kuus), mis liiteski ei ületa palga alammäära.
“Sellega ignoreeris K. Kaljula minu avalduses kirjeldatud olukorda ning üritas oma positsiooni kasutades saada minult ebaausate võtete abil nõusolekut täitenõuete tasumiseks,” väidab Jüri justiitsministeeriumile saadetud kirjas.
Kui Jüri endale kindlaks jäädes teatas, et soovib avalduse esitada, hoolimata sellest, et täitur seda ei taha, oli Kaljula lõpuks öelnud: ”Te võite selle ju siia laua peale jätta.”
Küll keeldunud Kaljula andmast Jürile tema toimiku kohta informatsiooni, rikkudes sellega kohtutäituri määrustikku, mille kohaselt täitemenetlusosalisel on õigus end puudutavate dokumentidega tutvuda. Mistõttu palubki Jüri justiitsministeeriumil kontrollida Kaljula büroo töökorraldust ja -kultuuri.
Tänaseks pole 22. veebruaril Kaljula suhtes järelevalvemenetlust alustanud justiitsministeerium juhtumile oma hinnangut andnud.
Pole süüdi
Päev pärast seda, kui algatati järelevalvemenetlus Kaljula suhtes, sattus justiitsministeeriumi huviorbiiti teinegi Pärnu kohtutäitur - Eha Nikker. Tema peale kaebas 18. veebruaril Peeter (nimi muudetud, A. P.).
Oma sisult sarnaneb kaebus suuresti Kaljula vastu esitatuga. Peetri väitel ei arvesta Nikker asjaoluga, et tema sissetulek piirdub 1000kroonise toimetulekutoetusega, millele täitemenetluse seadustiku järgi ei saa sissenõuet pöörata ja mis jääb ühtlasi alla palga alammäära.
Samuti nagu Kaljula keeldunud Nikkergi vastu võtmast konto aresti alt vabastamise avaldust, väites, et temal pole sellega midagi teha. Ka ei olevat Nikker andnud infot Peetri toimikute kohta. “Leian, et kohtutäitur Eha Nikker survestab võlgnikke ebaseaduslike võtetega omakasu (täituritasu) saamise eesmärgil,” kirjutas Peeter oma avalduses justiitsministeeriumile.
Möödunud nädalal lõpetas justiitsministeerium Nikkeri suhtes menetluse põhjendusega, et kohtutäituri tegevuses rikkumist ei tuvastatud.
Sõna sõna vastu
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse andmetel polnud Peeter täiturile oma sissetulekute kohta vajalikke tõendeid esitanud, mistõttu kohtutäituril oli õigus tema pangakonto arestida.
Mis puutub süüdistusse, nagu oleks Nikker keeldunud Peetri avaldust vastu võtmast, siis ei viibinud Nikker päeval, kui Peeter tema bürood külastas, Eestiski. “Büroos viibis kohtutäituri töötaja, kes kinnitab, et ei keeldunud võlgniku avalduse vastuvõtmisest ega keelanud võlgnikul oma toimikuga tutvuda,” andis ministeerium sõna-sõna-vastu-olukorras õiguse kohtutäiturile.
Nikker ja Kaljula keeldusid toimetusele selgitusi andmast, viidates kohtutäituri seadusele, mis kohustab neid ametisaladust hoidma. “Võlgniku negatiivne hoiak täitemenetluse ja selle läbiviija suhtes ning tegelikkusele mittevastavad kirjeldused ei saa olla kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse hindamise aluseks,” poetas Kaljula siiski.
Tavaline asi
Pärnu linnavalitsuse kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialisti Raul Kivi kinnitusel ei ole eelkirjeldatud juhtumid erandlikud. Ta on pidanud kümnetel inimestel aitama kohtutäiturite esitatud nõuetest vabaneda.
Juhtum, et täitur avaldust vastu ei võta, on Kivi sõnutsi haruldasem. Sagedamini üritavat täiturid võlglastele selgeks teha, et nood peaksid mingist osast oma pensionist võlgade katteks loobuma, vaatamata sellele, et nende sissetulek palga alammäärani ei küüni. Näiteks pakuvad täiturid, et pensionist peetakse seaduses lubatud poole asemel kinni 20 protsenti.
“Inimesed lähtuvad sellest, et 20 protsenti on vähem kui 50 protsenti, ja jäävad sellega nõusse, kuigi seaduse järgi ei tohiks neilt midagi kinni pidada,” ütles Kivi, kelle väitel kipuvad kohtutäiturid võlgnikele tutvustama pensioniseadust, ent vaikivad täitemenetluse seadustiku maha.
Vaesematele inimestele võib pangakonto aresti alt vabastamisel saada takistuseks kohtutäiturite nõutud panga väljavõtte hankiminegi. “Neil inimestel, kes minu juurde tulevad, on sissetulek nii väike, et nad ei jaksa seda tellida,” on 25 kroonigi, mis panga väljavõtte eest küsitakse, mõnele inimesele Kivi kinnitusel suur raha.
Isegi siis, kui inimene on viimaks kõik dokumendid korda ajanud, kasutavat osa kohtutäitureid oma õigust vastata avaldusele 30 päeva jooksul. See juriidiliselt korrektne liigutus annab neile võimaluse veel ühe kuu inimese kontolt raha kinni pidada.
Kohtutäiturite säärane suhtumine võib Kivi hinnangul nii mõnelgi eneseparanduse teele läinud inimesel silme eest mustaks võtta. “Kui nad kogevad, et keegi neid ei toeta ega aita, ning neilt proovitakse kõik raha kätte saada, mõtlevad nemadki, et milleks mulle see riik ja süsteem, ja ainus võimalus hakkama saada on rusikate ja kavaluste abil,” kutsus Kivi kohtutäitureid võlglastesse peenetundelisemalt suhtuma.
