Üks Pärnu väravaid on varjusurmas

Asso Puidet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Samal ajal kui Pärnu võitleb õiguse eest rajada siia euroraudtee, tervitab rongiga Pärnusse saabujaid vagunist maha astudes Raeküla räämas raudteejaam ning ümber selle heljuv väljaheidete lehk.

Kunagi jaamahoone ees olnud pingid on kellegi kuri käsi minema tassinud. Maja puruks pekstud aknad on osaliselt kaetud vineeriga, luitunud seinu katavad kritseldused. Desserdiks on ümber maja laiali pillutud taara, silma ja ninna hakkavad kõdunevad väljaheitekuhilad.

Ootesaali, kus aegade jooksul on tuhanded reisijad varahommikust rongi oodanud, katab tolm ja klaasipuru.

Pidu ja peied käsikäes

Edelaraudtee Halduse ASi juhataja Neddy Kramer ei suutnud jaama saatusest kuuldes hämmeldust ja viha varjata. Kramer, kes polnud ammu Pärnus käinud, arvas nimelt, et jaamahoones käib juba ammu vilgas äritegevus.

Krameri selgituse kohaselt müüs Edelaraudtee Halduse AS maja vallasvarana kevadel Redstar Invest OÜ-le, kes lepingujärgselt kohustus jaamahoone korda tegema ja sinna kohviku ehitama. “Kurat, arvasime, et nad saavad meist paremini hakkama, ainult see meid ajendaski müüma,” kirus Kramer.

Redstar Invest OÜ juhataja Sven Honga lubas, et midagi ei jää ehitamata ning peagi hakkab äri õitsema. Viivitus on tekkinud lihtsalt tänu põrkamisele vastu bürokraatiamüüri. Arvatust rohkem võttis aega suhtlemine AS Pärnu Vee ja linnavalitsusega.

Kuniks hoone ehitajaid ootab, hoiavad seal korda Honga vanemad. “Kerge neil ei ole: tühi hoone, inimesed käivad, situvad nurkadesse ja loobivad prahti laiali,” kurtis Honga.

Kuid juba järgmisel suvel avatakse jaamahoones mitmeotstarbeline kohvik, kus saavad peatuda nii väsinud rekka-mehed, näljased linnakodanikud kui ka rongi ootavad inimesed.

Väliselt jääb hoone samasuguseks, maha lõhutakse vaid kaks siseseina ja aknad ehitatakse suuremaks. Edelaraudtee nõudmisel jäetakse alles ka tualetid, aga ei mingit ootesaali ega piletimüügipunkti.

“Keegi ei keela inimestel kohvikus rongi oodata, jumala eest, istuge ja mõnulege,” lubas Honga.

Arvestades seda, et raudteejaama naabruses asub surnuaed, kavatseb Redstar Invest OÜ hakata jaamahoones ka peieid pidama.

Ei mingit lepingut

Praegu on siiski kõik veel idee tasandil, puudub ehitusprojekt, mille koostamine on usaldatud Arinco Projektbüroo OÜ-le.

Arinco Projektbüroo OÜ juhataja Enn Rähn ütles, et suhtles tellijatega viimati mai alguses.

Mingit lepingut Redstar Investi ja Arinco Projektbüroo vahel sõlmitud ei ole. Ainus, mis kahte firmat seob, on Rähni väitel suusõnaline kokkulepe ning Honga visiitkaart. Paraku on visiitkaart kaduma läinud.

Põhjus, miks suve jooksul pole eskiisprojektist kaugemale jõutud, on Rähni seletuse järgi selles, et hoone kunagine projekteerija Kuno Raude oli puhkusel ja temaga ei õnnestunud hoone ümberprojekteerimiseks kontakti saada.

Raude kinnitas, et ta on kogu suve Pärnus olnud, kuid temaga pole keegi Arincost kontakti otsinud.

Kuni ühed projekteerivad ja teised bürokraatia tuuleveskitega rinda pistavad, laguneb hoone omasoodu edasi.

“Oh häda, see on nüüd küll õnnetus seisus,” hüüatas jaamahoone 1984. aastal projekteerinud tollane Pärnu linnaarhitekt Raude rüüstatud maja vaadates.

Kuut jäi ehitamata

Algselt plaanis Eesti Raudtee Raeküla teivasjaama kohale ehitada Leningradis projekteeritud putka mõõtmetega 6x6 meetrit. “Minu südametunnistus ei lubanud sellist asja siia püsti panna,” meenutas Raude.

Ühe ööga sündis Raudel Leningradi projekti baasil uus jaamahoone kavand. Eesti Raudtee oli valmis tollal andma Pärnu jaamahoone rajamiseks 30 000 rubla, millest jäi Raude jutu järgi napiks. Õhukesest tengelpungast hoolimata saadi Raude hinnangul siiski üsna kena hoonega maha. Leningradi kuutprojekti jäid meenutama vaid hoone tiivad.

Ainult ehitustööde kvaliteet jättis soovida. Kohati on sirgelt jooksma pidanud müürijupid valatud vildakalt, hooletult peale pandud krohvgi on aastatega maha langenud.

“Ma ei saa aru, miks hoone kollaseks värviti, valge, nii nagu mina seda ette nägin, sobiks sellele majale paremini,” ütles Raude.

Jaamahoone, olgugi et pisike, suutis rahuldada 20 aastat tagasi reisijate vajadusi, rääkimata viimastest aastatest, mil inimesi üha vähem rongiga sõidab.

Raude kinnitusel oleks võimalik maja kasutusele võtta täisteenindusega raudteejaamanagi, kus ei puuduks ootesaal. See nõuaks siiski hoone suuremaks ehitamist.

Vaatamata viivitusele ning räbalale hetkeseisule, Pärnu Raeküla raudteejaama Krameri kinnitusel maha ei kanta. “Me ei loobu ühestki jaamast, eriti veel sellise linna nagu Pärnu omast,” kinnitas Kramer.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles