Muuseumil on põhjust topelt rõõmustada

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu muuseumi direktoril Aldur Vungil on põhjust rõõmus olla kahekordselt, sest maakonnamuuseumide iseseisvuse võtmata jätmise kõrval kuulutas riik välja konkursi Pärnu uue muuseumimaja ehitaja leidmiseks.
Pärnu muuseumi direktoril Aldur Vungil on põhjust rõõmus olla kahekordselt, sest maakonnamuuseumide iseseisvuse võtmata jätmise kõrval kuulutas riik välja konkursi Pärnu uue muuseumimaja ehitaja leidmiseks. Foto: Ants Liigus

Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk on topelt rõõmus: kultuuriministeerium loobus maakonnamuuseumide liitmisest üleriigiliseks ühendmuuseumiks ja riik kuulutas välja hanke Pärnu muuseumi uue maja ehitaja leidmiseks.


“Mõlemad on head uudised: üle riigi laiali maakonnamuuseumide viimine ühtse juhtimise alla, olgu siis Tallinnasse või Tartusse, oli ideena niisama ootamatu kui arusaamatu ning riigihanget Pärnu uue muuseumimaja Aida tänavale ehitamiseks oleme oodanud juba ligi aasta,” sõnas Vunk.



Muuseum säilitab iseseisvuse


“Muuseumid jäävad tegutsema eraldi asetsevate riigiasutustena,” edastas kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt mõni päev tagasi Pärnu Postimehele. Samal ajal propageerisid paari nädala eest nii kultuuriminister Laine Jänes kui muuseumide liitmisega seotud ministeeriumi tippametnikud ühendmuuseumi loomise riiklikku kava. Kõigi 15 maakonnamuuseumi direktorid seisid ühendamise vastu, mis tipnes sellega, et kultuuriministeerium küsis muuseumide liitmise toetust maavalitsustest ja omavalitsusjuhtidelt, kelle haldusterritooriumil kõnealused muuseumid asuvad.



Pärnu maavanem Andres Metsoja asus samale seisukohale Pärnu muuseumi direktori Aldur Vungiga ega toetanud ühendmuuseumi ideed, Pärnu linnavalitsus ei vaielnud Pärnu muuseumi allasutuseks muutmisele vastu.



Maakonnamuuseumide direktorid pakkusid muuseumide üheks asutuseks liitmise asemel muuseumide tugiteenistuste ühendamist (näiteks kirjastamine ja arvutiteenus). Nüüd teataski kultuuriministeerium, et loomisel pole ühendmuuseum, vaid muuseume teenindama hakkav kompetentsuskeskus, mis luuakse Tartusse Eesti Rahva Muuseumi (ERM) juurde.



“Tegemist ei ole äkitselt langetatud otsusega,” selgitas Toots-Erelt. “Analüüsinud maavalitsustelt, kohalikelt omavalitsustelt ning siseministeeriumilt saadud tagasisidet, otsustas kultuurimister pöörduda tagasi alternatiivi juurde, mis oli protsessi alguses arutlusel.”



Toots-Erelt edastas, et kompetentsuskeskuse loomine ERMi juurde jäi algul kõrvale, kuna see võinuks kujuneda ERMile lisakoormuseks, mõeldes ERMi uue hoone ehitamisele. “Seda riski püüame nüüd kindlasti hajutada, täpsustades kompetentsuskeskuse ülesanded seoses ERMi muude tegevustega,” lubas ta.



Pärnu muuseum otsib ehitajat


Uue hoone ehitus ootab Pärnu muuseumigi. Maja tuleb Aida 3. See ehitatakse ümber 19. sajandist püsti seisvast viljaaidast.



Hoone saab tagasi ajaloolise katusekalde ning säilitab korrastatud kujul välisilme, ent vana aida sisemus muutub ehituse käigus nüüdisaegse muuseumi nõuetele vastavaks.



Muuseumi eelprojekt on valmis 2004. aastast, projekt 2006. aastast.



Läinud nädalal kuulutas riik välja hanke muuseumi ehitaja leidmiseks. Hange lõpeb 1. aprillil.



Hoone ehitatakse tänapäevaseks muuseumimajaks euroraha toel. Tööde maksumuseks on kavandatud 58 miljonit krooni, sealjuures on Eesti riigi osalus märkimisväärne: 4,5 miljonit tänavu, 9,6 miljonit tuleval ja 5,1 miljonit krooni 2012. aastal.



Pärnu muuseumi uus maja peab valmis saama 1. juuliks 2011 ja pärast kolimist ning ekspositsioonide väljapanemist uksed avama 2012. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles