Kommentaar: Euroopa läks Iisraeli vastu

Pühapäeva õhtul hakati meile suunatavas infos rõhutama, et Euroopa Liidu välisministrite eilne ja tänane kohtumine on pühendatud ühtse välisteenistuse loomisele. Ei sõnagi sellest, et reedel otsustati tühistada “vajalike tingimuste puudumise tõttu” esmaspäevaks ettenähtud ELi-Iisraeli kohtumine – kõvim otsus, mida paruness Chaterine Ashton siiani on teinud.

Paruness veetis neljapäeval napi tunni Gaza sektoris ja pühapäeval oli samas paar tundi ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.

Otsus sündis reedel Moskvas, kus olid koos USA riigisekretär Hillary Clinton, Venemaa välisminister Sergei Lavrov, Ban Ki-moon, Ashton, USA presidendi eriesindaja George Mitchell ja Briti ekspeaminister ning ELi eriesindaja Lähis-Idas Tony Blair. Jutt oli lühike ja eeskätt Iisraelile karm: Palestiina riik tuleb luua 24 kuuga, Iisrael peab lõpetama elamuehituse nii Ida-Jeruusalemmas kui läänekaldal, kaotama 2001. aastal püstitatud kontrollplokid jmt.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja välisminister Avigdor Lieberman jätkasid küll traditsioonilise (vastu)jutu rääkimist ja pigistasid nii Barack Obamalt kui proua Clintonilt välja mitu Iisraeli riigi toetusfraasi, ent Clinton tegi avalikkusele selgeks sellegi, et kui juudid hakkavad Ida-Jeruusalemmas midagi ehitama, siis alles 3-4 aasta pärast, kui situatsioon peaks ilmselt olema teine.

Pühapäeva pärastlõunal, kui sai lõplikult kindlaks, et Obama tervishoiureformil on vajalikud hääled käes, tuli teade Netanyahu kutsumisest Valgesse Majja tänaseks.

Nii et sünnib ikkagi see, mida on oodatud pool aastat – niipea, kui tervishoiureform käes, hakkab Obama kiirelt lahendama Lähis-Ida probleeme. Viimane aeg, sest seal lendavad jälle kivid ja raketid, purustatakse õhust ja maetakse tapetuid. Õhus on suur palestiinlaste vastuhakk, mille ajendiks sai Iisraeli uus otsus elamute ehitamiseks, mis tehti avalikuks siis, kui USA asepresident Joe Biden oli Iisraelis.

Kui USA ametiisikud on siiani alla neelanud kõik Iisraeli säärased käigud, tuli sedapuhku tõrge ja Iisraeli valitsuse avalik hukkamõistmine. Araabia maade liiga toetatud Palestiina ladvik on aga teatanud, et ei asu Iisraeliga läbirääkimisi pidama enne, kui too on lubanud elamuehituse Jeruusalemmas lõpetada.

Mõistagi pole kerge Lähis-Idas saavutada kardinaalset pööret, ülaltoodudki kohustused/lubadused võivad jääda paberile. Iisrael teeb kõik võimaliku ja võimatu enda pealejäämiseks, mida hästi kinnitab seis Euroopa Parlamendi uues koosseisus. 10. märtsil hääletati seal nn Goldsteini raportit Gaza sõja kohta, mis tegelikult on üks suur sõnavaht, kuid Iisraeli arvates teda liialt kritiseerivat dokumenti toetas 335 saadikut, vastu ehk Iisraeli toetas 287 ja erapooletuks jäi 43 saadikut.

Nii on praegune europarlament suhtumises Iisraeli poliitikasse pooleks, ent Iisraeli-meelsem kui eelmine. Ja töötlemine käib, kohtumise ärajätmisest hoolimata saabus Iisraeli välisminister eile Brüsselisse pidama kõnelusi Saksamaa, Soome ja Leedu välisministriga.

Iisraeli trump on aastaid olnud Iraani kaart – ajatollade riigis toimuvat on aastaid Palestiinas toimuvast tähtsamaks seatud ja Moskvaski toimunud pressikonverentsil püüdis osa ajakirjanikke just Iraani lainel püsida. Vladimir Putin oli eelnevalt lisaaega andnud, teavitades Clintonit sellest, et Venemaa abil ehitatav tuumaelektrijaam Bushehris saab märtsi lõpu asemel valmis juuni lõpul. Järelikult ei tohi nüüd keegi kolm kuud Iraani puudutada.

Samas ütles president Dmitri Medvedev Clintonile, et võimalikud sanktsioonid Iraani vastu olgu “targad”, ja Hiina jõudis veel kord kinnitada, et ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena välistab ta vägivalla kasutamise Iraani vastu.

Teisisõnu: Iraani kaart Iisraeli käes ei mängi enam nii nagu Bushi päevil ja sellega tuleb pistrikel arvestada. Igal juhul paistab tulema kiire poliitmäng, millest hakkavad peatselt teavet jagama tagasiastumised ja tagandamised. Huvitav, kes ja kus esimesena?