Rootsi ajakirjanduses ei möödu päevagi, kui juhtlehed ei kirjutaks Kreekat tabanud majanduskriisist. Parima kommentaari on sel teemal kirjutanud majandusteadlane, Vene ja Ida-Euroopa analüütik Anders Åslund, kes töötab Washingtonis Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudis. Åslund alustas oma karjääri Rootsi välisministeeriumis, töötas mõne aasta Rootsi suursaatkonnas Moskvas NSV Liidu ajal, seejärel kirjutas raamatu, mis käsitles NLi pankrotistunud majandust ja tõi talle rahvusvahelise tuntuse.
Kommentaar: Kreeka kriis Rootsist vaadatuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Åslundi arvates on Kreeka tragöödia näide halvimast riiklikust majapidamisest, mida maailm on näinud pärast Teist maailmasõda.
Nii Venemaa krahh 1998 kui Argentina kokkuvarisemine 2001 paistavad nüüd eeskujuliku rahanduspoliitika näidetena, võrreldes praegu aktuaalsete Kreeka ja Euroopa lollustega.
Kui midagi kiiresti ette ei võeta, on Kreeka varsti pankrotis ja järgnevad Portugal ning Hispaania. Sellega seoses variseb suurem osa Euroopa pangasüsteemist. Åslund leiab, et Euroopa peab tõele silma vaatama ja andma kriisi juhtimise rahvusvahelisele valuutafondile (IMF).
30-70 protsenti Kreeka riigivõlast tuleb kirjutada korstnasse, Kreeka peab aastas kärpima kulutusi kaheksa kuni kümme protsenti (siiani on Kreeka valitsus olnud nõus kärpima neli protsenti) ning IMF ja Euroopa Liit peavad kolme aastaga käima välja 80-90 miljardit eurot Kreeka aitamiseks, kirjutas Åslund. Teadupoolest lepiti kokku abi suhtes, mille suurus on 110 miljardit eurot.
Kreeka rahandusolukord on ebaselge ja vankuv. Eelarvepuudujääk oli 2009. aastal 14 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja riigivõlg 120 protsenti SKTst. Viimased kaks aastakümmet on Kreeka keskmine eelarvepuudujääk olnud 7,5 protsenti, kuigi Maastrichti kriteeriumid lubavad ainult kuni kolm protsenti.
Kolmel korral on Kreeka valitsus tabatud riigi rahandusseisu jämedalt võltsimiselt.
Pole põhjust süveneda küsimusse, kes on süüdi, sest süüdi on peaaegu kõik. Nii Saksa ja Prantsuse valitsus, mis aastal 2003 hülgasid Maastrichti kriteeriumid, kui ELi passiivsed ametivõimud, mis jätsid tähelepanuta Kreeka reeglite rikkumised.
Åslundi arvates saab praegu eeskujuks tuua Põhjamaid, millel on kohustus ja võimalused peatada rahanduslollus, mis möllab Euroopas.
Krediidihinnangu instituut Standard & Poor alandas Kreeka krediidihinnangu rämpsu tasemele, kukkunud on Portugali reitingki. Rootsi päevaleht Dagens Nyheter kirjutas, et järjekorras on Hispaania, Iirimaa ja Itaalia, millel oma suurte laenude tasumisega raskusi. Hispaania peaminister Jose Zapatero on juba lükanud tagasi kuuldused enda riigi abisoovist.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas, et EL ja Euroopa Keskpank on kindlalt otsustanud kindlustada stabiilsuse euroalas.
Kolmapäevases Svenska Dagbladetis ilmus ülikriitiline arvamusavaldus Rootsi riigipanga peaökonomistilt, kes nimetas Kreeka kriisi käsitlemist ELis katastroofiliseks. Pole olnud vajalikku aktiivsust probleemiga tegelemisel, mis on kahjustanud ELi usaldusväärsust. Kreeka puhul kaheldakse, kas kreeklastel jätkub jõudu lubaduste täitmiseks. Pole kindel, kas Kreeka parlament kärpeprogrammi heaks kiidab.
Saksamaa laenab Kreekale 25 miljardit eurot, selle vastu on 60 protsenti sakslastest. Saksa avalik arvamus ei poolda Kreeka aitamist, kuna kreeklased on oma rahanduse suhtes hoolimatud olnud.
Rootsi suurpankade analüütikud ei välista, et Kreeka saneerimine ebaõnnestub ja riik on sunnitud alustama läbirääkimisi võlgade kustutamiseks ning seoses sellega lahkuma euroalast.
Austria rahandusminister Josef Pröll ütles, et Euroopa kannatus katkeb, kui Kreeka valitsus ei suuda rahvale selgeks teha, et säästuprogramm on eluliselt vajalik.
Soome rahandusminister Jyrki Katainen ütles pühapäeval Vantaa lennuväljal, et kui Kreeka jääb abita, mõjuks see halvasti kogu euroalale ja viiks Kreeka pankrotti. Kolmapäeval telekanalile MTV3 antud intervjuus ei välistanud Katainen sedagi, et Kreeka probleemid kanduvad mujale riikidesse, eeskätt Hispaaniasse ja Portugali.