Erki Kert: Kuludes tuleb hoida jätkuvalt jäika joont

Erki Kert. Foto: Urmas Luik

Eesti kapitalil põhinev LHV Pank sai aastapäevad tagasi pangalitsentsi ja nimetab ennast uue põlvkonna pangaks, mille eesmärk on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust.

Kuidas, seda selgitasid panga esindajad Pärnus kohtumisel ettevõtjatega ning esitasid oma visiooni majanduskeskkonna paranemise suhtes. Selleteemalise ülevaatega asutus kuulajate ette LHV Panga investeerimispanganduse juht Erki Kert.

Majanduse praegusest olukorrast ja väljavaadetest on ülevaate andnud teisedki pangad. Miks peaksin arvama, et teie esitatu on kõige usutavam?

Ma ei tahaks öelda, et meie koostatud majanduskeskkonna analüüs see kõige usutavam on, aga sõltumata prognoosist, paistab läbi, et kõik usuvad taastumist. Küsimus on vaid selles, kui kiire see taastumine on. Meie vaatame eri teguritele otsa ja näeme positiivseid märke, neid on ja tekib üha juurde.

Kus on need positiivsed märgid? Kus te neid näete?

Positiivsed märgid tulevad eelkõige ekspordi poolelt. Arvandmetest on näha, et Eesti ekspordisektoril läheb hästi ja väliskaubanduse bilanss paraneb. Euroopas jätkub ettevõtteid, inimesi, kes meie kaupa tahavad tarbida.

Alustasite ettekannet väitega, et kiire kukkumine toob kaasa kiire taastumise.

Põhimõtteliselt, kui majandus ronib väga kõrgele, siis tavapäraselt ka kukub väga madalale, samamoodi on põrge sealt võrdlemisi järsk. Vaatame näiteks Aseani riike, Aasia tiigreid. Neil oli 1990ndate lõpus kriis, sama majanduskriis puudutas Eestitki. Madalseisust väljumise esimesel aastal, 2000. aastal kasvas Eesti majandus kümme protsenti. See viitabki sellele, et kui tehakse väga madal põhi, toob normaliseerumine iseenesest kaasa päris tugeva majanduskasvu.

Tõepoolest, meie inimeste mälust on kustutatud 1998.-2000. aasta majandussurutis, sest vahepealsetel tõusuaastatel kasvas kindlustunne ja tundus, et elu läheb hoogsalt aina paremaks.

Võib-olla lähiminevikku ongi hea meelde tuletada selles mõttes, et kui praegu tundub inimestele, et kõik on halvasti ja seis on lootusetu, siis kriisid ei ole majanduses midagi unikaalset. Tsüklid esinevad, oleme varemgi natuke rahulikumalt hinganud, alati majandussurutisest üle saanud ja meil on pärast hästi läinud. Käesolev, 2010. aasta on meie hinnangul kasvuaasta ega ole välistatud, et kasvunumbrid tulevad üldistest ootustest märksa suuremad. Põhi oli nii madal, et enam sügavamale ei olnud võimalik kukkuda.

Majanduskasv on seotud tööhõivega. Mida selles suhtes prognoosite?

Tööhõive puhul tuleb tunnistada, et tegemist on võrdlemisi aeglaselt reageeriva valdkonnaga. Arvan, et tööpuuduse kasv on pidurdunud, töötuid enam väga palju ei lisandu. Aga see, et meie tööpuudus langeks taas normaalsele tasemele, võib aastaid aega võtta.

Sellest tuleneb inimeste ebakindlus, kaasa arvatud suheldes pankadega.

Kindlustunne on hästi oluline kogu majanduse seisukohast ja õnneks on seegi hakanud kasvama. Läinud aastal madalseisus olnud tarbijate kindlustunde kõver on pööranud tänavu üles, kuid ajaloolisele keskmisele lähenemine võtab veel aega. Samal ajal, nagu näitab Tallinna korterituru uuring, hakkab kinnisvaraturg stabiliseeruma.   

Euro on nagu imevits, millest on räägitud pikka aega. Kui 6. juulil ütleb Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu jah ning Eesti krooni asemel tulevad eurod, mis muutub pankadele ja tavalisele inimesele? Peale rahaühiku muidugi.

Eelkõige võib tavalisele inimesele oma nahal kõige tuntavam olla see, et reisil ei ole enam vaja raha vahetada.

Oleneb, kuhu reisida. Norra ja Rootsi on oma kroonis kinni. Nii et raha on ikkagi vaja vahetada.

Kui meil on euro käibel nagu paljudes teistes riikides, on hindu lihtne võrrelda ja lihtsam arveldada. Pankadele muutub see, et esiteks: keskpangas on vaja senisest vähem reserve hoida. Pankadel on rohkem raha, mida välja laenata, ja lihtsam on arveldada. Kuid kõige tähtsam on see, et kogu Eesti rahasüsteemi vastu kasvab usaldus, see toob siia investeeringuid, mis omakorda tähendavad töökohti. Tarbijad saavad selle mõju kaudselt kätte uute töökohtade, suurema majanduskasvu kaudu.

Ettevõtluskliima paraneb igal juhul?

Ma arvan küll, et eurole üleminek on oluline tegur ettevõtluskliima seisukohalt, et usaldust kasvatada.

Millised on teie kui panganduse asjatundja soovitused ettevõtjatele?

Universaalseid soovitusi on hästi raske anda, aga kui rääkida soovitustest, mis võiksid olla kuldreeglid, tahaks esiteks inimestele südamele panna seda, et kui kriisikeskkonnas said ettevõtete kulud kärbitud, viidud kulutused madalamale, ei tasu neid nüüd kohe, kui natuke kergemalt saab hingata, uuesti kasvatama hakata.

Enamikul ettevõtjatel on kasvutsükli esimene faas võimalik praeguse kulubaasiga ära teha. Seda suurem on kasum ja varu, kui kasv jätkub, teha investeeringuid. Finantsjuhtimine on hästi tähtis igas ettevõttes, vaja on, et firmajuhid, finantsjuhid saaksid aru numbritest ja sellest, mis raamatupidamises toimub. Seda ei tasu unustada nüüd, kui kriis taandub.  

LHV Pank on teinud samasuguseid kohtumisi nagu Pärnus, muudeski suuremates linnades. Mille vastu on enim huvi tuntud?

Eesti majanduse käekäik huvitab päris paljusid ja selles mõttes on olnud väga huvitavaid küsimusi neilgi teemadel, mida meedia puudutab: eurole üleminek, tööpuudus. Neist teemadest ei saa kuskil üle ega ümber.