Aiapidu tipnes Jannseni preemiate andmisega

Grete Naaber
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühisgümnaasiumi õpetaja Maaja Hage auhinna ja tütretütre Nora Lii Altmäega Koidula muuseumi aiapeol.
Ühisgümnaasiumi õpetaja Maaja Hage auhinna ja tütretütre Nora Lii Altmäega Koidula muuseumi aiapeol. Foto: Ants Liigus

Läinud laupäeval toimus Pärnu Koidula muuseumi aias traditsiooniline kevadine aiapidu, mille tähtsaimaks osaks kujunes Johann Voldemar Jannseni auhinna laureaatide austamine.


Soe ja sume kevadõhtu algas rahvariiete valmistaja Marvi Volmeri Pärnumaa kihelkondade rahvarõivaste näituse avamisega papa Jannseni klassitoas. Väljapanek annab vihje peagi Pärnus algavatele hansapäevadele.

Kui näitus vaadatud, astusid külastajad klassitoast aeda: algas aiapeo põhiosa.

Pärnu linnavolikogu esimees Cardo Remmel tutvustas tänavuse Jannseni auhinna laureaadi, Pärnu ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maaja Hage väärt tegemisi, olgu siis koolilehe valmimise ja ilmumise suunamine, pedagoogiliste õppematerjalide-raamatute koostamine, peale selle töö tulemuslikkus, populaarsus õpilaste seas. Remmel ulatas Hagele linna tähtsaima preemia hariduse ja kultuuri vallas.

Õhtu peategelane tuli preemiat vastu võtma rahvarõivais, pidades meeldejääva kõne, mille võiks pealkirjastada “Kui ma kohtaksin papa Jannsenit, mis ma talle ütleksin”.

Koorus, et kunagisel koolipapal oleks, mille üle imestada: tehniline hüpe klassitoas on tänapäeval juba nii suur, et õpetajast on kujunemas klienditeenindaja ...

Maaja Haget õnnitlesid ühisgümnasiumi direktor Mart Kuuskmann, Pärnu haridus- ja kultuuriosakonna esindajad, kolleegid, kunagised ja praegused õpilased.

Pärnu Postimehe eripreemia ehk väikse Jannseni pälvis lehe viljakas autor, õigusajaloo professor Peeter Järvelaid. Teda tervitasid ja ütlesid häid sõnu Kaupo Meiel ja Kalev Vilgats ajalehe arvamustoimetusest. Järvelaidi puhul on eraldi hinnatav see, et ta on palju ära teinud Pärnu rahvusvaheliseks tutvustamiseks.

Järvelaid tõi näiteks sakslastest tuttavate suhtumise Jannseni preemiasse. “Nemad, välismaalased, võtavad preemia hindamise aluseks Jannseni kui Eesti rahva suurkuju ja kõik tema teened,” rääkis professor. “Ja mulle korrati aiva: oi, see on suur preemia, suur tunnustus.” Need inimesed on Koidula muuseumiski käinud.

Järvelaid pani südamele, et Pärnu linn ei laseks Jannseni pärandil tuhmuda, vaid hoiaks selle säravana igale eestlasele. Enamgi: seda võiks senisest veel rohkem au sees paista lasta.

Üritust, mis läks sujuvalt üle muuseumiööks, ilmestasid Tuurit-Tuuriti tantsijad, Piccolo Folgi pillimehed ja õhtujuht Elmar Tringi vahelugemised Jannseni tekstidest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles