Pikalt jahedana püsinud ilmade kannul saabunud soojalaine koos rohke niiskusega teeb põlluharijatele head meelt, ehkki sagedaste paduvihmade tõttu pole kogu seeme veel mulda jõudnud.
Põlluharijatel kestab kiirete kevadtööde aeg
19. mai 2010, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Poleks nii sageli vihma sadanud, oleks kogu kartul juba maas," ütles Paikuse vallas asuva Väljaotsa talu peremees Aivar Ild, kes eilseks oli maha pannud umbes poole seemnest.
Kui Ild loetleb mahapandud kartulisorte, ei jää kõrva ammutuntud eestimaiseid nimetusi. "Paraku pole Eesti sordiaretus jõudnud sinnani, et aretada sorte, mis meie tänapäevastele köökidele vastuvõetavad oleks," selgitas ta. "Eesti sortide viga on, et pärast keetmist pikemalt seisma jäädes tumenevad kartulid: ei ole ilusad kollased, vaid võtavad tumeda varjundi. Kodus pole sellest miskit, aga suured köögid ei keeda ju iga tellimuse korral uut potitäit kartuleid."
Kartulisaak ongi Ildi sõnutsi plaanis suuresti turustada Pärnumaa sööklatele-restoranidele. Kartuli kõrval kasvavad Väljaotsa talu maadel juba porgand, peet, kaalikas, raps ja teravili.
Väiketootja
Pärnu külje all Papsaares plaanib kahel hektaril kartulid maha panna füüsilisest isikust ettevõtja Ants Talts. "Varem kasvatasin viiel hektaril, aga enam ei jõua rohkem," tähendas pensionieas mees.
Kartul pannakse ja hooldatakse oma perega. Kolmandik mugulaist ongi juba mulda jõudnud. "Kõrgemale maale sai juba panna, aga madalamal on täitsa pori. Kui täna veel vihma tuleb, siis vist sel nädalal ei saagi enam kartuleid maha panna," rääkis Talts eile murelikult taevasse kogunevaid pilvi seirates.
Omakasvatatud kartuleid müüb Talts Pärnu ettevõtetele. "Realiseerimine ongi kartulikasvatamisel kõige raskem töö," nentis mees. "Väikseid tootjaid ei taha suured ketipoed jutulegi võtta."
Endale kasvatavad Taltsid varast kartulit, müügiks aga "Vinet-tat". "Sööklad tahavad seda sorti, sest on maitselt hea ega kee pudruks," kinnitas Talts.
Mahetootja
Mahetootjaid on Pärnumaal registreerunud sadakond, kellest pidevalt tegutsejad annab üles lugeda kahe käe sõrmedel. Maakonna suurimaid mahetootjaid on Koonga valla Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets.
"Rukis on sügisest maas. Ristik hävis talvel, selle asemele külvasin otra. Suvinisu on maas. Kaer on külvamata, sest maa on liiga märg, loodan lähiajal sellegi maha saada," loetles kevadisi tegemisi Pikkmets.
Mahapanekut ootab kartulgi, mida Pikkmets kasvatab oma majapidamise tarbeks. "Tegelikult võiks kartulit müügiks samuti kasvatada, sest mahekartulile on turg olemas, aga see eeldaks uute seadmete soetamist," tõdes mees.
Traditsioonilise põlluharija kevadtööde hulka kuulub väetamine. Mis mahepõllumehe taimedel kasvada aitab? "Mida rohkem lehmad piima annavad, seda rohkem peab neid söötma ja seda rohkem tuleb sõnnikut, mida põllule tagasi anda," sõnas Pikkmets. "Sõnnik ja täpne külvikordadest kinnipidamine võimaldavad ka mahetootmise korral põllult korralikku saaki koguda."
Oma talu piima müüb Pikkmets praegu tavapiimana, kuid uurib mahepiima turustamise võimalusi. Nii on plaanis tuleval nädalal sõita Leetu uudistama mahepiimaautomaatide toimimist. "Nii nagu meil on tanklad, pistad kaardi sisse ja saad bensiini, on olemas piimaautomaadid," selgitas ta.