Pärnu väikese vabakooli poisid ehitasid tööõpetuse tunnis viiemeetrise paadi, mis laupäeval laulu saatel Sauga kooli juures toimunud spordipäeva lõpetuseks parimate sportlastega vett pidi Pärnu poole saadeti.
Vabakooli poisid ehitasid ehtsa paadi
25. mai 2010, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabakoolis annab esimest aastat tööõpetust õpetaja Allan Taggu, kes on õppinud Taanis laevaehitust ja varem töötas Sauga vallas tegutsenud laevaehitusfirmas Folkboat Baltic OÜ, kus ta ehitas põhiliselt jahtlaevu. Firma tegutses tosin aastat, kuni masu ta ära viis.
Olgu öeldud, et Allan Taggu peres kasvab neli last ning ta on ühtlasi vabakooli lapsevanem. Õpetaja tunnistab, et tegelikult proovis ta päev enne paadi vettelaskmist sõiduriista veekindlust.
Poisid mõtlevad kätega
Paadi ehitamisel Kooli tänava tööõpetusmajas lõid kaasa kõik vabakooli tööõpetuse ja tehnoloogiatunni poisid 4.-9. klassini.
“Kasutasime nii palju masinaid, kui neid käepärast oli. Poistega kokku saades ei teadnud nad, mis asi on saag või puutöömasinad. Väga raske on seda teoreetiliselt seletada. Võib aru saada, et selles tunnis on suur risk. Mõistlik on hoida poiste näpud kõikidest saagidest ja puuridest eemal. Peab olema juures, usaldama ja kontrollima,” kirjeldas Taggu tööprotsessi. Tema ütlust mööda on see ainus tee, et poisid teaksid-tunneksid tööriistu ja oskaksid neid kasutada.
Paadi, täpsemalt kanuu tegemisel ei olnud eesmärk veesõiduk ruttu valmis ja vee peale saada, vaid eeskätt protsess, mis hõlmab 150-180 töötundi.
Poisid võiksid teha tunnis midagi sellist, mis pakub nii tegijale kui õpetajale. Lapsed peaksid mõistma, et igal tööl on tulemus ja see peab olema ilus. Kulutatud energia on väärt, et ese alles oleks, mitte ei lendaks prügikasti, on Taggu veendunud.
“Mis tunne on poisil, kui ta teab, et taevas lendab lennuk ja tema on sinna kaks kruvi keeranud? See on eriline tunne. Tunne, mis tekib, kui teha päris asja. Keerulisemad tööd tegin ise, aga kõik lihvimised, liistupanemised, klammerdamised, saagimised, hööveldamised sai poistega koos läbi tehtud,” rääkis Taggu.
Tikksaed, käsifreesid, akutrellid on vabakooli poistele igapäevased asjad. Ega meestele tasu õpetada tööriista ehitust teoreetiliselt, usub õpetaja. See tuleks talle töö tegemiseks kätte anda, siis hoomab poiss, milleks see on. Taggu meelest peab paika ütlus, et poistel käib mõtlemine rohkem käte kaudu.
Tore nokitsemine
Veesõiduki ehitamist alustati aasta alguses. Paadi kuju on aastast 1887. Arvutifailis toodud tollimõõdus ja untsikaalus jooniste põhjal valmistati esmalt paberšabloonid. Seejärel saeti vineerist välja paadi mudel, mille põhjal alustati ehitust. Kanuu on 17 jalga pikk (see teeb üle viie meetri) ja kaalub ligi 20 kilo. Kanuu on tehtud oksavabast kasepuust ja pöögist, kasutatud on EPO liimi, klaasriiet ja lakke. Samade materjalidega ehitatakse suuri ja kalleid laevu, teab Taggu. Poisid pidid kõiki materjale tundma õppima ja said selle kaudu ettekujutuse, kuidas laevu tehakse.
Õpetaja tõdeb, et sellise paadi ehitamise materjal on samas hinnas kui plastpaat, aga lisades oma töö ning lihtsad abivahendid, nagu kummid, pitskruvid, koormarihmad, on talvisel ajal tore nokitseda. Allan Taggu on valmis õpetama ülejäänud koolide poistelegi paadiehitamist ja teeks järgmiselgi aastal ühistöös mõne ujuvvahendi, märkimaks, et Pärnu on jõelinn.