/nginx/o/2010/05/27/374871t1hc591.jpg)
Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi 11. klass suundus bioloogiatundideks Pärnu jõe äärde, et uurida põhjaloomastikku ja selle alusel vooluveekogu puhtusaste määrata.
Täiskasvanud õppijad uurisid Pärnu jõe puhtust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiskasvanud õppijad täitsid bioloogiaõpetaja Urmas Leki juhendamisel kahel päeval nii hommikul kui õhtul Pärnu jõe seiret tehes rühmatööna viieleheküljelise vaatluslehe. Vaatlejad jõudsid järeldusele, et tegemist on hea ja normaalse vee kvaliteediga vooluveekogu.
Eile viis õuesõpe täiskasvanute gümnaasiumi õppurid loodusretkele RMK Kabli looduskeskusesse ja õpperajale, nii tähistasid nad ühtlasi rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse (elurikkuse) aastat ja Eesti looduskaitse 100. aastapäeva.
Et õpilaste tähelepanu köidavad õues kümned objektid/nähtused, peab etteaste olema Leki sõnade järgi seda innustavam, seega on õuesõppe tunni planeerimine tunduvalt pikaajalisem, mahukam ja keerukam kui tavatunni jaoks tehtav eeltöö.
“Kindlasti peab arvestama, et looduse vahendamisel on eesmärgiks viia kuulajani
sõnum, mis vastaks küsimusele: “Ja mis siis sellest?” Selle saavutamise parim viis on jutusta lugusid, täpselt ja värvikalt,” kirjeldas Lekk õuesõppe filosoofiat.
Leki ütlust mööda peavad igal ettekandel olema loo tunnused: neil peab olema algus ja lõpp ning kõige olulisem on sõnum või moraal.
“Looduse vahendamine ja igasugune õuesõppe tund peaks olema köitev, tähenduslik, organiseeritud ja temaatiline,” jagas Lekk kogemusi ja selgitas, et seda mudelit on võimalik järgida, kui kasutada õuesõppes kodupaiga ajaloolist, ökoloogilist ja sotsiaalset mõõdet.
“Avastusõpe on parim, sest emotsioonid jäävad meelde,” on Lekk veendunud.