Maarja-Magdaleena gild võõrustab käsitöölisi

Steineri aias asuvas gildihoovis saab uudistada käsitööliste tegemisi. Merike Bakhoff näitas huvilistele ketramise kunsti. Foto: Urmas Luik

Maarja-Magdaleena gildis Pärnus Uus 5 on kõikide käsitööliste kodade uksed avatud kogu hansapäevade ajal.

Neljapäeval avati gildimaja ärklisaalis käsitöö- ja tarbekunstinäitus, kus gildirahvas oma loomingut esitleb.

Väljapaneku “Traditsioonid ja tänapäev” läbiv joon on rahvuslikud mustrid, värvid ja rütmid ning nende kasutamine nüüdisaegses võtmes. Imetleda saab ehteid, vilditöid, vaipu, puutööd, keraamikat.

Steineri aias ja selle ümbruses saab hansapäevadel kohtuda käsitöömeistritega nii Pärnumaalt kui kaugemalt.

Rahvuslikus ja keskaja stiilis rõivastatud käsitöölised askeldavad kangastelgede, vokkide ja kraaside taga, huvilised võivad töötubades kangale trükkida, paelu punuda, nukke ja klaasehteid valmistada.

Väikese näitusega on kohal Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna tudengid, kes eile õpetasid soovijatele Kihnu käsitööd.

Oma letiga püüab gildihoovis pilke Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjalt. “Oleme hansapäevadel esimest korda,” tunnistas talumuuseumi veski perenaine Aino Kiltsmann külastajatele värsket karaskit ja jõhvikaleiba jagades. “Tutvustame oma muuseumi programme ja suviseid üritusi, kutsume kõiki Kurgjale taluelu nautima. Sedasama marjaleiba saab meil näiteks küpsetama õppida.”

Tartu Antoniuse gildi vaiba- ja lapikoja perenaine Hilja Sepp lausus kaasatoodud uhkeid tekke sättides, et kogu Antoniuse gild tavaliselt laatadel ega teemaüritustel ei käi, küll rändavad suviti Eestis meistrikojad.

“Mina pole oma kojaga viimasel ajal väga palju ringi sõitnud, sest valmistume Antoniuse õuel gildimaja avamiseks,” seletas Sepp. “Inimesed tunnevad üsna palju käsitöö vastu huvi, küllalt palju tarbekunsti tellitakse otse meie meistritelt. Eks sellistel suurtel laatadel osteta ka üht-teist, aga meile on müümisest tähtsamgi siin enese näitamine ja teiste tegemistega tutvumine.”

Meistrid koonduvad gildimaja kodadessegi, et kolleegidega kogemusi vahetada. Täna saavad kokku nukumeistrid, pottsepad, klaasimeistrid, nahakunstnikud ja korvipunujad.

Steineri aias Gildi laval saab nautida rahvuslikus ja rahvalikus stiilis muusikat.

Eile mängisid-tantsisid vabakutselised näitlejad mittetulundusühingust Oma Lava Eesti rahvarõivaste lugu alates neiude ehtimisest ja pulmas tanutamisest kuni viimse teekonnani kirikaeda. Erkki Aule loetud tekst andis põhjaliku ülevaate, kuidas meie rahvariided on arenenud, mis tähendusega on vööd, põlled, tanud, ehted ja muud detailid. Emotsionaalse ja äratundmishetki pakkuva loengetenduse liikumise seadis Karmen Ong tantsuteatrist Tee Kuubis.

“Esietendus oli veebruaris, vabariigi aastapäeval,” meenutas “Eesti rahvariide” lavale toonud näitleja Liia Kanemägi. “Oleme lugu mänginud koolideski, kuna see on seotud Eesti ajaloo õppimisega. Püüame edasi anda kontsentreeritud ja visualiseeritud informatsiooni, kuna inimesel on viis meelt ja mida enam neid kasutada, seda paremini jääb teave meelde.”

Täna kell 11 saab gildi laval kuulata keldide, kell 12 Armeenia, Türgi ja Kesk-Aasia ning kell 13 Kreeka muusikat. Päeva jooksul esinevad teiste seas rahvatantsuansambel Kajakas, Pärnu-Jaagupi muusikakooli pärimusmuusikaõpilased, Muhumaa folklooriansambel Ätses, vokaalansambel Salme Naesed.