/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/07/24/407254t1hc99e.jpg)
Eesti spaaliit töötas koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Tartu ülikooli Pärnu kolledžiga välja spaahotellide järgunõuded ning liigitas spaateenuseid pakkuvad asutused spaahotellideks, heaoluspaahotellideks ja ravispaahotellideks.
Spaaliit töötas välja spaahotellide järgunõuded
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale kehtestatud hotellinõuete on spaakategooriate kohustuslikud kriteeriumid minimaalne protseduuride arv 100 voodikoha kohta, minimaalne saunade arv ja tervisliku toitumise menüü. Iga spaa peab pakkuma veeprotseduure ja ilma basseinita hotell ei tohi ennast spaaks nimetada.
Ravispaadel peavad olema tervishoiuameti litsents haiglavälise eriarstiabi osutamiseks, raviteenuste registratuur, infomaterjalid ning ravivõimlemisruum ja -bassein.
Heaoluspaal peab olema vähemalt neljatärnihotelli tunnustus. Peale selle peab heaoluspaa võimaldama spaa-hoolitsuse teenindust 10 tunni jooksul iga päev, pakkuma personaaltreeneri teenust ning vee- ja saunakeskuse piiramatut kasutusaega kogu lahtiolekuaja jooksul.
Spaahotellidele järgu andmist ja nende kvaliteedinõuetele vastavust reguleerib spaaliidu moodustatud seitsmeliikmeline järgukomisjon, kuhu kuuluvad EASi turismiarenduskeskuse, Eesti turismifirmade liidu, Eesti kvaliteediühingu ja spaaliidu esindajad.
Spaaliit alustas spaahotellide kategooriate ja järkude andmist reguleeriva süsteemi väljatöötamist 2005. aastal.