Juba läinud sügisel idanema hakanud idee hoida osagi Pärnu rannaniitudest korras seal lihaveiseid karjatades võib tänavu unistuseks jäädagi, sest juba aprillis-mais 20-30 tarastatavale hektarile oodatud veiseid pole ikka veel linnaranda toodud.
Mägiveised võivad Pärnusse tulemata jääda
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
27. juuli 2010, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal veisekasvatusega tegelev Georg Artma, kelle loomi Pärnu rannaniidule oodatakse, selgitas läinud nädalal, et kevadel ei saanud veiseid karjamaale lasta, sest niidetud pilliroo asemele kasvas ädal aeglasemalt, kui arvati. Siis oldi Viljandimaal hädas veiste transpordiga ja lõpuks tegi veiste lagedale karjamaale toomise võimatuks sellesuvine jätkuv kuumalaine.
“Ma ei saa veiseid tuua karjamaale, kus neil pole ainsatki kohta päikese eest varju minna,” ütles loomade peremees.
Seda, et veiste Pärnu rannakarjamaale toomine on viibinud objektiivsetel põhjustel, kinnitas keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Murel Merivee.
Et veised saaks linna tuua, tulid appi talgulisedki, kes koristasid kariloomade tulevase jalgealuse sinna aastakümnetega kogunenud prahist, klaastaarast ja rauakolast.
“Ma ei ole veel kindlalt otsustanud, et tänavu ei too veiseid Pärnu rannaniidu karjamaale,” sõnas Viljandimaa taluperemees. “Aga suvi hakkab juba teise poolde jõudma, võib-olla pole tänavu tõesti enam mõtet loomi nii kaugele vedada.”
Loomade linna toomise poolt on Pärnu linnavalitsus, mille haldusalas on ligikaudu 60 hektarit 200 hektarist Pärnu lahe kaitsealusest rannaniidualast, mis linna piirides ja Tahkuranna valla haldusalal hooldamist vajab.
Kaitsealuste rannaniitude karjatamisega korrashoidmise eest saab maksta keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu toetusraha. Artma sõnul temal praegu vastavasisulist lepingut pole.
Merivee keskkonnaametist kinnitas, et kui karjatamine toimub, pole toetusraha maksmiseks takistusi. “Karjatamisega võib alustada ka varem, kui looduskaitseala kaitsekorralduskava kinnitatakse,” sõnas ta.