Marjakorjajate saak on tänavu läinudaastasest kesisem

Reet Karukäpa lapselaps Martin on põllul suureks abiks. Foto: Ants Liigus

Alanud marjakorjamishooajal teevad vaarika- ja mustsõstrakasvatajatele enim muret väike saak, korjajate vähesus ja korjamist raskendavad ilmaolud.

Mustsõstrakasvataja Reet Karukäpa andmetel oli eelmise aasta saak harukordselt suur. “Eelmise aasta saak oli 7 tonni. Sel aastal ei tule vist isegi 3 tonni kokku,” räägib Karukäpp ja meenutab läinud suve, mil marju nii palju oli, et neid kokkugi korjata ei jõutud.

Öökülmad võtsid vaarikasaagi

Vaarikakasvataja Endrik Viitmaa saak on sel aastal samuti kehvem kui eelmisel. Viitmaa peab saagikehvuse põhjuseks kevadisi öökülmasid.

“Mõned sordid ajasid öökülmaga kohe võrsed maha,” räägib Viitmaa. Ometi teab ta, et teiste vaarikakasvatajate saak on veelgi väiksem. Mingit põhjendust, miks tema vaarikapõõsad rohkem marju kannavad, Viitmaa ei tea. Midagi erilist ta selleks enda väitel ei tee. ”Ei tea, miks. Ma ei väeta ega tee ka umbrohutõrjet,” tunnistab Viitmaa.

Mustsõstardele öökülm siiski liiga teinud pole. Karukäpp usub, et lumi oli see, mis taimi külma eest kaitses. “Öökülm on ohtlik ainult õitsemise ajal ja paar päeva pärast õitsemist,” teab Karukäpp.

Marjakorjajaid napib

Viitmaale teeb muret korjajate vähesuski. Päevas nopib vaarikapõllul marju kümmekond peamiselt enda tarbeks korjajat. Korjajaid on nii Pärnust kui Tallinnast. Mõnel päeval läheb ka hästi.

“Üks paar korjas 32 kilo päevaga,” rõõmustab Viitmaa kordamineku üle. Ometi teeb ta meele kurvaks asjaolu, et ta õpilasmalevat endale appi ei saanud. Maleva töö on nimelt selleks aastaks lõppenud. “Ainult juunis oleks saanud,” räägib Viitmaa.

Juulis ja augustis tahavad õpetajad juba puhata. Sama probleem on õpilasmaleva mustsõstrapõllul rakendamisega – marjad juunis ei valmi. Karukäpp ei lase aga pead norgu: kuna töötuid on palju, leidub korjajaidki.

“Panin eile kuulutuse, täna on juba 3-4 inimest kohal,” rõõmustab ta. Hoopis enam teevad talle muret korjajaid segavad keerulised ilmaolud. “Siiamaani oli ilm kohutavalt kuum ja täna hommikust võitleme vihmaga. Kõik põõsad on märjad, inimesed on märjad,” kirjeldab Karukäpp seda, kuidas vihm kolmeks-neljaks tunniks marjakorjamise ära rikub. Pärast pikemat vihmasadu lähevad marjad aga sootuks lõhki ega kõlba enam turule.

Vaarikapõllul see-eest käib võitlus lindude ja rebastega, kes salaja söömas käivad. ”Rebane valib just küpsed vaarikad. Osa kukub suhu, osa maha,” räägib Viitmaa.

Kokkuostja riisub koore

Kui marjad on kõik õnnelikult karpidesse ja ämbritesse jõudnud, ei ole mured veel kuhugi kadunud. Karukäpp müüb oma marjad õhtul Tallinna keskturu kokkuostjale, kes aga marjad tema pahameeleks kaks korda kallimalt maha müüb.

“Mina kasvatan marjad ja tema tõstab ühest hunnikust teise ja saab sama palju raha kui mina,” pahandab kolmel hektaril mustsõstrapõõsaid kasvatav Karukäpp marjade liig kalli hinna pärast turgudel.

Nelja hektarit vaarikapõõsaid omav Viitmaa aga turustamisega ei tegelegi. “Oleks mul tonnide viisi marju, siis turustaks ka,” räägib ta.