Vallikääru ristkäik läheb ööseks lukku

Pärnu Vallikääru muldkeha läbivast vanast käigust saab ajaloohõnguline valgustatud tunnel, mis viib linnapoolsest küljest kaitsekraavi äärde ja vastupidi. Käik muudetakse läbitavaks ratastoolis olijailegi. Foto: Ardi Truija

Pärnu Vallikääru pargi rekonstrueerimise projekti autor Kersti Lootus ütles, et läbi Vallikääru muldkeha kulgev Rootsi-aegne ristkäik saab valgustuse, laudpõranda ja mõlemasse otsa lukustatava sepisvärava.

Vallikääru muldkindlustuse rekonstrueerimisega jõuti Pärnu rahvusvahelisteks hansapäeviks enam-vähem lõpusirgele, kuid terve suve seisab arheoloogilistel uuringutel päevavalgele tulnud käik ehk potern, ilma et keegi ehitusmeestest seal midagi toimetaks.

“Kuna poterni uurimisel tuli ilmseks tugimüür, siis oli vaja teha arheoloogiline lisauurimine ning kuni see pole valmis, poterni renoveerimisega alustada ei saa,” sõnas muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektor Karin Vimberg.

Nõudmisi arvestatakse

Nüüd on vastavalt arheoloogilistele uuringutele ilmsiks tulnud asjaolud käigu taastamise projekteerimisel arvesse võetud.

Projekt ongi juba läbinud muinsuskaitse kooskõlastuse esimese ringi, lähipäevil tutvuvad projektisse tehtud muudatustega Pärnumaa muinsuskaitseinspektorid ja 31. augustil koguneb Vallikääru ristkäigu rekonstrueerimise aruteluks muinsuskaitseameti kooskõlastuskomisjon.

Vallikääru pargi rekonstrueerimise projektijuht Indrek Moorats AS Merko Ehitusest ütles samuti ootavat luba, millal töö käigus saab alata.

Samal ajal käib kibekiire töö vallikraaviäärsel luhal, kus juba on paigaldatud maa-alused kommunikatsioonid, silutakse muru kasvupinda ja ehitatakse jalgteid.

Töö valmimise tähtaeg on 1. veebruar 2011, kuid peatöövõtja Merko Ehitus on lubanud sellega valmis saada veel tänavu, enne talvekülmade tulekut. “See lubadus käib ka poterni kohta,” kinnitas Moorats.

Ristkäigust saab invapääski

Käigu rekonstrueerimise projekteerija Kersti Lootus rõhutas, et kõige muu kõrval, mis nüüdisajale vastavaks muudetud vana militaarse tunneli kasutuselevõtt kaasa toob, saab sellest invapääs läbi muldkindlustuse Vallikraavi äärde.

“Potern saab laudpõranda, mis ulatub Õhtu tänavani, samuti elektrivalgustuse ja käigu mõlemasse avasse pannakse sepisvärav, mida saab öiseks ajaks lukku keerata, et kellelgi ei tuleks seal pähe musti mõtteid ellu viia,” sõnas Lootus.

Vallikääru ääres tahetakse eksponeerida osa ajaloolisest tulemüüririnnatisestki, mis oli ehitatud selleks, et ristkäigu kaudu kindlusest väljunud püssimehed saaksid üle kaitsekraavi vaenlaste pihta tuld anda. “See oli omal ajal kaks meetrit kõrge rinnatis, kus mehed astmelauale tõusid ja müüri varjust vastast tulistasid,” märkis Lootus.

Arhitekt ütles, et projekti on teha mõni muudatus, nagu arheoloogiline uurimine ja muinsuskaitse seda nõuavad, siis on projekt valmis ja kui kõik nõutavad kooskõlastused käes, võivad ehitajad käigus tööle hakata.

Lootus on varem Pärnus projekteerinud rannapromenaadi. Vallikääru ja sealse pargiala projekteerimine on tema teine töö siin linnas. Ristkäik on osa sellest tööst.

Pärnu muldkindlustused rajati Rootsi võimu ajal 17. sajandi lõpukümnenditel ning need lammutati 19. sajandi teisel poolel, pärast seda kui Pärnu oli 1835. aastal kustutatud Venemaa kindluslinnade nimistust. Kindlustuste lammutamisest jäid alles kahe bastioni muldkehad, Tallinna värav ja osa kaitsekraavist, mida hakati kasutama talvesadamana.