/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2010/09/08/429308t1h902e.jpg)
Eelmisel nädalal kuulutas USA president Barack Obama telepöördumises Valgest Majast USA sõjalised operatsioonid Iraagis lõppenuks. Mis saab edasi?
Obama lõpetas sõja Iraagis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa ajakirjandus on üksmeelne, et USA oli sõjaks kehvasti valmistunud ja paljusid asju saanuks teha paremini. Briti päevaleht The Times kirjutas, et pinged sunniitide, šiiitide, araablaste ja kurdide vahel olid üldteada. Kodusõja oht oli ilmne. Vajadus hoida Iraagis arvukat armeed pärast Saddam Husseini kukutamist ei üllatanud.
USA vägede ametist lahkuv juhataja kindral Ray Odierno tunnistas, et sõjaväelased tulid väga naiivse ettekujutusega Iraagist.
Hispaania ABC tunnustas Obamat triumfaalsusest hoidumise eest, kuna demokraatia levitamine Lähis-Idas pole õnnestunud.
Šveitsi Neue Zürcher Zeitung kirjutas, et USAst jäi maha riik, mis on hädas oma probleemidega. Näiteks ligi nelja miljoni elanikuga Diyala provints, kus peegeldub kogu Iraagi usuline ja rahvuslik kirevus. Kohalike võimude teatel pole seal umbes 1,2 miljonil inimesel joogivett.
Itaalia katoliiklik Avvenire kurtis, et Iraagi sõlm pole lahti harutatud, vaid on tugevasti kokku tõmbunud. Kaheldav, kas kohalikud julgeolekujõud suudavad võidelda terrorirünnakutega. Levib kartus, et iga hetk puhkeb kodusõda.
Kes võitis sõja?
Briti Daily Telegraph kirjutas, et pärast seitset ja poolt aastat on operatsiooni ”Iraagi vabadus” lõppemist kohane kajastada, kuigi ligemale 50 000 USA sõdurit jääb Iraaki 2011. aasta lõpuni kui toetusjõud. Iraagi armee vastutab sisejulgeoleku eest, kuid õhutoetuses sõltuvad nad endiselt USA lennuväest.
Briti lehe arvates oli Saddam Husseini kukutamine õige tegu, kuid keegi ei osanud ette näha nii pikka, kallist ega verist sõjalist kohalolekut.
Liitlasvägede langenute arv oli septembri algul 4734 sõjaväelast. Britte oli neist 179 (haavata sai 3598) ja ameeriklasi langes 4427 (haavatuid 34 265). Hoopis vähem mainitakse arvu 100 000 – nii palju hukkus tagasihoidlikel andmetel Iraagi tsiviilelanikke.
Daily Telegraph küsis, kas asi oli seda väärt. Sellele küsimusele olevat võimatu vastata, sest keegi ei tea, mida Saddam Hussein teinuks, kui liitlased poleks aastal 2003 rünnanud. The Times leidis oma juhtkirjas aga, et kõigele vaatamata on iraaklastel praegu parem väljavaade õitsvaks, turvaliseks ja demokraatlikuks tulevikuks kui seitsme ja poole aasta eest.
Omapead
Briti ajakirjanik Richard Spencer kirjutas Daily Telegraphis, et USA vägede väljumise ja Iraagi valitsusmeelse relvajõu kokkuvarisemise järel on paljudel kohalikel valida oma perede julgeoleku ja riigi tuleviku vahel.
Perspektiiv pole roosiline. Kohalikud korrakaitsejõud on kaotanud palju mehi, sest terrorivõrgustik al-Qaeda pakub oma teenistusse tulijatele 300-500 dollarit kuus. Valitsusvägede palk on 120-250 dollarit kuus.
Iraagi peamine siseprobleem on poliitikute suutmatus kuus kuud pärast parlamendivalimisi moodustada valitsus. Nii paistabki, et pere turvalisuse kindlustamine on parem panus kui riigile turvalise tuleviku rajamine.
Siiski paistab teatud lootusekiir. Iraagi majandus on kõigest hoolimata tõusuteel. Seda tunnistavad nii automüüjad kui uued restoranid tänavate ääres.
Kui naftafirmadega sõlmitud lepingud aitaksid tõsta Iraagi naftatoodangu 12 miljoni barrelini päevas (teine koht Saudi Araabia järel), saaks Iraagist teine Pärsia lahe ime.