Jaanus Teearu: Moldova medalid tulid üllatusena

Jaanus Teearu.

FOTO: PP

Augusti lõpul sõitis Moldova Vabariigi üleujutuspiirkonda Eesti, Läti ja Leedu mullu moodustatud ühine päästemeeskond, mida juhtis Pärnus elav Jaanus Teearu. Meeskonda kuulusid Eestist veel kaheksa liiget, neist kaks, Häädemeeste komando pealik Jaanus Saar ja Lääne-Eesti päästekeskuse koolitusbüroo juhataja Vaino Kaunissaar, samuti Pärnust.

Koju tagasi jõudsid mehed pühapäeva pärastlõunal ja neil kõigil oli ette näidata Moldova Vabariigi medal “Erakorralise tegutsemise eest päästetöödel”.

Lääne-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse juht Jaanus Teearu, mis pilt teile Moldova üleujutuspiirkonnas avanes, kui augusti viimasel nädalal sinna jõudsite?

Meid suunati kohta, kus juulis Bruti jõe tekitatud üleujutuse tagajärjed olid kõige rängemad: Cantemiri ja Cahuli. Tööpiirkonna suurus oli ligikaudu 35 ruutkilomeetrit tulvavees kannatanud maad, kus vee alla oli jäänud mitu küla. Esmane ülesanne oli vee alt vabastada infrastruktuurid, esmajoones maantee, mille kaudu taastada raudtee, mis Moldovale on väga tähtis transiitliiklussoon.

Meie varustuse hulka kuulus kolm pumpa, mis pumpavad tunnis 1400 tonni vett, ja mitu kilomeetrit voolikuid. Kuna üle jõe kaitsetammidest tunginud veehulk looduslikul teel tagasi ei voolanud, tuli see elualadelt ära pumbata. Pumbad töötasid 24 tundi ööpäevas ja seiskasime need ainult kütusepaakide täitmiseks. Meeskonnad, iga pumba juures viis meest, töötasid vahetustega ja kaks nädalat järjest puhkepäevadeta.

Teie juhitavasse meeskonda kuulusid kolme Balti riigi päästjad, kuidas nende vahel tööülesanded olid jagatud?

Iga pumbaga töötas ühe riigi viieliikmeline meeskond, kokku 15 meest. Eestlasi oli meie seas üheksa sellepärast, et ühisüksuse logistiline teenindamine, nagu toitmine, side loomine, vajadusel esmase meditsiinilise abi pakkumine ja elementaarse olme korraldamine, oli samuti eestlaste õlgadel.

Neli logistikut said sellega hakkama, nii et kokku oligi meid 19. Moldova Vabariigil tuli tagada ainult meie varustamine kütusega.

Miks päästjaid kutsutakse liiklussooni vee alt vabastama? Loogilisem oleks, kui teedevõrku taastavad tee-ehitajad.

Paiksed pumplad vajavad elektrit, aga elekter on üleujutuse korral välja lülitatud ja seda ei lülitata sisse enne, kui vesi tagasi on tõrjutud. Päästjatel on selleks vahendeid ja oskusi. Sellepärast ongi sellised päästemeeskonnad loodud ja neid appi kutsutaksegi.

Räägite, nagu olnuks tegu igapäevatöö, tavalise pingutusega. Ometi tänas Moldova teie meeskonna kõiki liikmeid medalitega erakordse tegutsemise eest. Milles see seisnes?

Moldova riik palus Euroopa Liidult abi. Meie olime ainuke Euroopast saadetud meeskond, kes päästetöödel tegutses. Moldoval endal puudub nii selliseks tööks vajalik varustus kui koolitatud meeskond. Muidugi tegid moldovlased kõik endast oleneva, et veetaset alla saada, kaevasid tammidesse kanaleid ja püüdsid oma pumpadega töötada, aga mingil hetkel on täiesti tavaline, et riik palub rahvusvahelist abi, kui ise looduskatastroofi tagajärgedega hakkama ei saa.

Mis medalitesse puutub, siis need tulid meile üllatusena. Üle anti need meile juba tagasiteel, kui olime oma ülesannetega hakkama saanud. Medalid andis riigi pealinnas kätte Moldova siseminister ja kõik oli korraldatud väga pidulikult. Öeldi, et oleme esimesed välismaalased, kes selle aumärgi Moldovas on pälvinud.

Aga üldiselt tegime seal tööd, milleks meid on treenitud ja mida oskame ja tahame teha.

Tagasi üles