Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2010/11/02/458999t1h76b7.jpg)
Tänavune Pärnu suvekülaliste uuring näitas, et ligi 41 200 välisturisti eelistab igal aastal Pärnus puhata, iga viies küsitletud välismaalane ütles, et ta on siin käinud kuus või enam korda.
Alates 1995. aastast on Pärnu linnavalitsus ühtse metoodika alusel suvekülalisi uurinud, et saada ülevaadet turistide arvust ja struktuurist, reisieesmärkidest, peatuskohtadest, rahulolust ja paljust muust. Kuigi võis oletada, et ilusad ilmad ja rahvusvahelised hansapäevad tõstavad sel aastal märgatavalt suvekülaliste arvu, seda siiski ei juhtunud.
Hinnanguliselt oli Pärnus sel suvel turiste 258 000 – 285 000, mida on 7,7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 2006. aastal käis Pärnus turiste 307 000 – 339 000, 2002. aastal 363 000 – 401 000 ja 2001. aastal koguni 376 000 – 415 000.
Suvekülalistest 23 protsenti olid sise- ja 77 protsenti välisturistid. Välisturistide arv hakkas siseturistide arvu ületama 2004. aastast.
Soomlaste, venelaste ja lätlaste osa suureneb
Eestist pärit suvekülalistest 51 protsenti oli Tallinnast ja Harjumaalt, 21 protsenti Tartumaalt, seitse protsenti Rapla- ja neli protsenti Järvamaalt ning ülejäänud mujalt.
Majutatud välisturistidest moodustasid suurima osa soomlased (58,1%), nende arv oli eelmise aastaga võrreldes tõusnud 0,3 protsenti. Rootslasi oli 3,6, sakslasi 2,9, lätlasi ja venelasi 2,3 protsenti.
Majutusasutustes ööbinud soomlaste hulk on paaril viimasel aastal taas kasvanud, tänavu ööbis Pärnus 2110 soomlast rohkem kui mullu. Samuti on suurenemas venelaste (233 mullusest rohkem) ja lätlaste (318 rohkem) osa. Rootslaste, sakslaste ja inglaste arv on eelmise aastaga võrreldes natuke vähenenud.
Sakslaste kolme kuu üldarv oli sel aastal 0,1 protsenti vähenenud, kuid juunis, mil Pärnus toimusid rahvusvahelised hansapäevad, ööbis sel aastal 314 sakslast Pärnus rohkem kui mullu.
Välismaalaste käest küsiti, mitmendat korda nad Pärnut külastavad. Selgus, et ainult üks protsent vastanutest väisas Pärnut esimest korda ja tervelt 20 protsenti on käinud Pärnus kuus või enam korda.
Neilt, kes olid Pärnut varem külastanud, küsiti, mis on viimase külastusajaga võrreldes muutunud. Kümnendik vastas, et linn (ka rand) on palju puhtam ja ilusam.
Seitse protsenti ütles, et Pärnusse on juurde tulnud palju kaubanduskeskusi, neli protsenti leidis, et teenindustase on tõusnud. Kolm protsenti mainis majade uusi, kenasti värvitud ja renoveeritud fassaade, niisama paljud nimetasid kaunist Rannaparki ja -promenaadi.
Veel öeldi, et hinnatase on märgatavalt tõusnud, Rüütli tänaval on poode vähemaks jäänud, lastele on palju mänguväljakuid juurde tulnud, asotsiaale on linnapilti lisandunud ning teed ja tänavad lähevad järjest hullemaks.
Pärnusse tullakse puhkama
Nii sise- kui välisturistide peamine Pärnusse tuleku eesmärk on läbi aastate olnud puhkus. Teisena on välismaalastele tähtsad spaa- ja lõõgastusteenused, sellele järgnevad raviteenused. Siseturistile on teine oluline siiatuleku eesmärk külaskäik, seejärel spaa- ja lõõgastusteenuste kasutamine.
Lastega perede, nii eestlaste kui välismaalaste põhieesmärk Pärnus on puhkus. Eesti pered mainisid veel külaskäiku ja kultuuri- või spordiürituse külastamist, välismaalased aga spaa- ja lõõgastusteenuste kasutamist. Välismaalastest lastega pered pidasid tähtsaks ka raviteenuseid, samuti kultuuri- või spordiürituse külastamist.
Kui eelnevatel aastatel motiveerisid välismaalasi Pärnusse tulema ravivõimalused, siis 2010. aasta suvel olid peapõhjusteks mälestused eelmistest külastustest (18% vastanutest) ja rahulik, vaikne linnamiljöö (17%).
Samuti oli eestlaste siiatuleku peapõhjuseks varasemad külastused (21%). 26 protsendile eestlastele oli motivaator midagi muud, kõige sagedamini osutus selleks ilus ilm ja Pärnu kaunis rand.
Siseturist kulutas 334 krooni vähem
Suvekülaliste Pärnus viibimise kestus oli välismaalastel neli kuni seitse, eestlastel kaks-kolm päeva.
Tänavaküsitlusest selgus, et siseturistidest 52 ja välisturistidest 19 protsenti ööbis kas sugulase või tuttava juures, kasutas muud ööbimisvõimalust või peatus üüripinnal. Kõige enam ööbivad väljaspool ametliku majutusasutust alla 30aastased (40%). Vanemad, üle 60aastased turistid majutuvad kõige sagedamini sanatooriumides.
Siseturistid vajasid informatsiooni eelkõige kultuuri- ja spordiürituste ning vaba aja veetmise, välisturistid aga majutus-, ajaveetmis- ja söögikohtade kohta. Kuni 30aastased sise- ja välisturistid soovisid enam teavet kaubandus- ja teenindusettevõtete lahtiolekuaja ning kultuuri- ja spordiürituste, üle 60aastased terviseteenuste kohta.
Nii sise- kui välisturistide seas valitses infodefitsiit teenindus- ja kaubandusettevõtete lahtiolekuaja, parkimiskorralduse ja -piletite ostuvõimaluste suhtes. Peale eelmainitu tahtsid välismaalased rohkem teavet linnabusside marsruutide ja ajagraafikute kohta.
Keskmiselt kulutasid välismaalased ööpäevas majutusele 470, toidule 310, ostudele 386 ja ajaviiteks 264 krooni. Eestlaste keskmised kulud öömajale olid 465, toidule 187, ostudele 196 ja ajaviiteks 162 krooni.
Võrreldes eelmise aastaga, jättis siseturist tänavu siia 334 ja välisturist 126 krooni vähem. Kõige rohkem kulutasid Pärnus raha 31-59aastased sise- ja välisturistid.
