Pärnumaa ohvrikivi haruldane pilt võitis hiite fotovõistlusel eriauhinna

Ussikuningas. Ertsma küla ohvrikivi Pärnumaal. Foto: Heiki Maiberg

Pärnu-Jaagupi valla Ertsma külas asuva ohvrikivi pilt võitis äsja lõppenud Maavalla hiite kuvavõistlusel parima andide kuva eriauhinna. Maalehes kujundajana töötav karikaturist ja fotograaf Heiki Maiberg tabas haruldase hetke, mil rästik lebab kivil koos anniks toodud müntidega.

Heiki Maiberg kirjutas võistlusele saadetud foto tutvustuses: "Tänavu suvel Pärnus viibides astusin läbi linna infopunktist. Küsisin, kus asub kõige lähem ohvrikivi. Või kui kivi parajasti meelde ei tule, siis mõni muu looduslik pühapaik. Infotüdruk laiutas käsi, kergitas kulme ja andis muude kehakeele kõnelemise viisidega märku, et kui keegi võib üldse üllatavaid asju pärida, siis olen see mina. Ja et ükski hing pole varem selle pealegi tulnud, et keskaegse müüritorni või uusaegse restorani asemel üht tühipaljast kivi küsima tulla.

Tüdruk oli siiski oma ülesannete kõrgusel. Kribinal-krõbinal ronis ta arvutisse ja oli peagi tagasi teabega, et lähim ohvrikivi paikneb Ertsma külas ja et Ertsma küla asub ...

Jõudsin külla ja küsisin esimeselt ette juhtunud talumehelt, kus säherdune kivi asub. Tekkinud vaikust ilmestasid otsaesise kortsutamine ja kukla sügamine. Alles siis tuli meenutus, et põllu peal on tõesti üks valkjat karva silt. Ehk selle sildi ligidal?

Oli. Tulemise vaev tasus end veel teistki korda. Kivil pikutas ussikuningas, nagu ma hetk hiljem seda rästikut kutsuma hakkasin. Ja ta pikutas keset anniraha."

Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku teatel on kivi kultuurimälestisena riigi kaitse all. Mälestiste avalikus registris on kahe aasta eest tehtud märge: "Ohvrikivi asub keset kasutusel olevat põllumaad. Kivi läbimõõt on umbes kaks meetrit ning suurem osa sellest on maa sees. Kivi on sammaldunud, kuid sellele on hiljuti asetatud münte."

Parima andide kuva sai võitja auhinnaks ajakirja Loodusesõber aastatellimuse. Kuvavõistluse peaauhinna 4000 krooni võitis loodusemees Hendrik Relve tehtud foto Jõgevamaal asuvast Tõrenurme hiiepärnast. Kokku jagati välja 12 auhinda, mille hulgas olid Põlvamaa, ajaloolise Võrumaa ning saarte eriauhinnad.

Võistluse eesmärk on äratada inimeste tähelepanu esivanemate pühapaikade vastu ning jäädvustada nende praegune seisukord.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) teatel on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad looduskaisealad. Hiites, pühade kivide, allikate ja puude juures on maausuline maarahvas loodust austanud ja kaitsnud juba aastatuhandeid. Eesti ühe tuntuma pärimuseuurija Mall Hiiemäe sõnul on hiiepaigad seotud eestlaste kodutundega.

Uuringud on näidanud, et eestlaste maausulised tõekspidamised elavad edasi ka tänapäeval. Eesti põllumajandusülikooli 1994. a korraldatud uuringu kohaselt usub Lõuna-Eesti elanikest 65%, et puul on hing. Tallinna ülikooli poolt 2002. a korraldatud üle-eestilise uuringu kohaselt aga peab loodust hingestatuks ja pühaks tervelt 82% eestlastest.

Maavalla koda korraldab hiite kuvavõistluse ka järgmisel aastal ning ootab rohket osavõttu. Võistlusele võib saata pilte ajaloolistest looduslikest pühapaikadest, millega on seotud pärimused andide viimisest, palvetamisest, ravimisest jm usulise tähendusega talitustest.