Maranal pakivad naised näärikuul kuusetaimi

Maranal rohetab noor kuusik, mida AS Eesti Metsataime taimla töölised pakendavad. Foto: Urmas Luik

Sel ajal kui lumemöldrid järjepidevalt plaani ületavad, pakendavad Marana külas hangedest väljaulatuvas hallis naised vaksapikkuseid kuusetaimi, nagu polekski näärikuud ega talve.

Halli 600ruutmeetrisel põrandapinnal laiub töö ootel roheline mets kastides, mille juures askeldab kümmekond naist. Tunamullu märtsis külvatud seemnetest on sirgunud paarikümnesentimeetrised kuusehakatised, mis väikestest pottidest suurematesse istutatud ja nüüd mitmekaupa läbipaistmatutesse kilekottidesse pakituna sõidavad Pärnusse külmhoonesse kevadist istutust ootama.

AS Eesti Metsataime tegevdirektor Tõnu Reim selgitab, et see tööetapp on vajalik, leevendamaks tippajaks kevadeks, kui alati napib töökäsi, taimede sortimise ja pakendamise mahtu.

Külviks valmis

“Enne lume tulekut tõime taimed kile alla ja kui need ei oleks pakendamisele läinud, jäänuks need kasvuväljakul lume alla,” räägib Eesti Metsataime taimekasvatuse juhataja Pille Talts. “Lume mõttes on talv väga hea, seda hirmu ei ole, et külm sellest lumest läbi võtaks.”

Maranal 2008. aasta sügisel avatud tootmishoonet kutsutakse kohapeal südameks ja selle valmimise järel on taimede tootmismaht suurenenud kolmandiku võrra. Aastas ostetakse sellest Saarde valla külast keskmiselt kuus ja pool miljonit männi- ja kuuseistikut, mis raieküpseks puuks saavad kolme inimpõlve ehk 70-80 aasta pärast. Ligi pool istikutest läheb riigimetsa majandamise keskuse metsadesse.

Halli valmimine andis suljustaimede kasvatamisele spetsialiseerunud Eesti Metsataimele võimaluse korraldada tööd vajaduse ja hooaja järgi: kevadel külvata metsapuude seemneid, suvel kilekuplite all või väljakul kasvanud taimi suurematesse kastidesse ümber istutada, sügisel aga sorteerida ja pakendada.

Külvi ootab 8000 ruutmeetrit kasvuhoonetes ettevalmistatud pinda ja see töö hakkab märtsis. Metsaistutamise ajal enim nõutavad on suletud juurekasvuga männitaimed.

Kerkimas on kuues metsataimede kasvuhoone, mille töövõtja leidmise konkursil tunnistati edukaks AS Pandivere Ehitus. Umbes 100 meetri pikkuse, 16 meetri laiuse ja seitsme meetri kõrguse hoone valmimist aasta lõpuks segas aina sadav lumi.

“Katsumus igale aiandile on see talv, et rajatised, esmajoones kasvuhooned vastu peaksid,” ütleb Tõnu Reim, viidates lumest võimalikult vabaks tõmmatud kuplitele, mis valgesse ümbrusesse sulanduvad.

Suljustaimede eelis

Kilingi-Nõmme külje all Maranal jätkub põhimõtteliselt sama töö, mida siinses puukoolis tehti näidismetsamajandi aastail, kuid soomlaste osaluse lisandumine avardas võimalusi. Esimese automaatse temperatuuri reguleerimisega kilekasvuhoone ehitas Eesti ja Soome kapitalil põhinev Eesti Metsataim 2002. aastal. Sealtpeale on hoitud sammu hariliku kuuse, hariliku männi ja arukase istikute nõudlusega ja tegevjuhi arvates suureneb investeeringuid kavandades taimede aastane tootmismaht 12 miljoni istikuni.

Ühte kasvuhoonesse mahub näiteks pool miljonit männitaime ja teades, et hektarile istutatakse ligemale 3000 taime, võib väikese arvutuse järel öelda, et ühe kilekupli all kasvab 170 hektarit tulevast metsa.

Aasta läbi saab ettevõttes tööd kümmekond inimest, hooajati on vajadus abikäte järele topelt suurem.

Eesti Metsataime aktsiatest kuulub 60 protsenti Eesti riigile ja ülejäänud osa Soome riigimetsa majandavale Metsähallitusele. Eesti Vabariigile kuuluvate aktsiate valitseja on riigimetsa majandamise keskus.

Ettevõte on üle võtnud Soome ettevõtte Forelia OY metsataimede potiskasvatamise tehnoloogia ja saavutanud turul eelise paljasjuureliste taimede kasvatajate ees, sest suletud juurekavaga ehk suljustaimi saab istutada kevadest sügiseni.



AS Eesti Metsataim

* Alustas tegevust 15. märtsil 2002, tegevdirektor on Tõnu Reim.

* Ühendab kunagise Kilingi-Nõmme näidismetsamajandi Marana puukooli ja Soome ettevõtte Forelia OY metsataimede kassettides kasvatamise kogemuse.

* Toodab aastas kuus-seitse miljonit suletud juurekasvuga metsataime istikut.

* Kasvatab männi-, kuuse-, arukase- ja sanglepataimi, säilitab metsataimede seemneid.

* Kasvatab suljustaimi viies kilekasvuhoones, valmimas on kuues kasvuhoone.

* Ühes kasvuhoones võrsunud taimedest saab kasvama panna 170 hektarit metsa.

* Suurimad kliendid on riigimetsa majandamise keskus ja Fin Forelia OY, Eesti riigile kuulub 60 protsenti ja Soome riigimetsa majandavale Metsähallitusele 40 protsenti aktsiatest.

* Ettevõtte 2009. aasta käive oli 10,8 miljonit krooni ja kasum miljon krooni.

Andmed: Pärnu Postimees