Heakorraettevõte loodab töötutele tööd pakkuda

Üks asju, mis pärnakate silma riivab, on lume ladustamine peatänaval. Foto: Ants Liigus

Kevadel tööd alustav Pärnu linna heakorraettevõte kavatseb töötute rakendamiseks eurotoetusi kasutada, pakkuda tööd neile, kellele kohus karistuseks ühiskondlikult kasuliku töö tunde on määranud, ja muutuda õpilastele mõnusaks töötegemise kohaks.

“Heakorraettevõte saaks eri tööjõuvorme rakendada,” rääkis ettevõtte juhatajaks kinnitatud Raul Sarandi. “Koos tööturuametiga oleks võimalik ellu viia pikaajaliste töötute rakendamise programmi, mille omafinantseering on kümme protsenti ja ülejäänu oleks Euroopa Liidu toetus. Tahaksin Pärnu maakohtuga rääkida, et linnaettevõttes saaks teha ühiskondlikult kasuliku töö tunde, ja olen juba Mati Sutiga kõnelnud õpilasmaleva kaasamisest.”

Varem koolinoortele üritusi korraldanud Sarandi hinnangul võiks linna heakorraettevõte muutuda kohaks, kus õpilastel oleks mõnus koos käia ja raha teenida. “Kommunaalettevõte peaks aitama korraldada ja omama väikevahendeid, õpilasmalevale jääks sotsiaalne pool,” lausus ta.

Silma riivavaid asju on palju

Linnaettevõtte põhieesmärgiks peab Sarandi heakorratööde tegemist. “Pärnu linn on tõsiselt eelarvet kärpinud. Arvud lähevad õigeks, aga pargipingid lagunevad, Rannapargis lõhutu taastamiseks pole raha ja Rüütli tänaval Pärnu Postimehe ukse ees seisavad juba pikemat aega soolakahjustusega plaadid,” kõneles ta.

Sarandi hinnangul kahjustab silma riivavate asjade tegemata jätmine linna mainet ja heakorraettevõte saaks operatiivselt olukorda parandada. Loomulikult sõltuvad ka tema võimalused eeskätt kasutada olevast rahasummast, kuid vähemalt ei piira tegijat nõue iga asja tarvis aeganõudvaid konkursse korraldada.

Algul kalmistud, hiljem koolid

Linnaettevõttel on Sarandi sõnutsi veel üks eelis. Teenust sisse ostes tuleb riigile kohe 20 protsenti käibemaksu tasuda, ise tehes pole seda aga vaja.

“Me võime rääkida vaba konkurentsi piiramisest, aga prügifirmad on suurepäraselt näidanud, kuidas erafirmad olukorda ära suudavad kasutada,” kõneles Sarandi. Tema jutu järgi käib elu tsüklit pidi ja linnaettevõtete taastamine aitab turgu rahustada.

Millega Pärnu heakorraettevõte tegelema hakkab? Kas kogu linna heakorraga?

“Kuldne küsimus,” vastas Sarandi. “Alustame kalmistute hooldamisest, neid on linnal viis: Alevi, Vana, Vana-Pärnu, Metsakalmistu ja Uulu. Iga kalmistu kõige suuremad tööd on prügivedu, lume lahtilükkamine ja lehtede riisumine. Hakkame tegelema territooriumi haldamise, mitte matmisega.”

Sarandi sõnul tekib niimoodi heakorrapädevus, mida saab rakendada ka mujal. Esmalt silma riivavate asjade kordategemiseks, hiljem võib-olla koolide ja lasteaedade territooriumi korrashoiuks.

Osa poliitikuid on pakkunud, et loodav ettevõte võiks tegelda Pärnus parkimise korraldamisega. “Mina kasutaks enne heakorrapädevust, aga ei välistaks seda teisel-kolmandal aastal,” vastas Sarandi.

Sarandi jutu järgi võiks ettevõte välisterritooriumide haldamiselt pigem edasi liikuda linna elamu- ja äripindade haldamiseni. “Aken läheb katki, kempsupott puruks. Selline, kahest-kolmest inimesest koosnev brigaad oleks linnale vajalik. Praegu ostetakse kõik väljast,” rääkis ta.

Tulevikuplaanid peavad selged olema märtsiks-aprilliks, mil volikogu lisaeelarvet vastu võttes linna heakorraettevõtte eelarve kinnitab. Ettevõtte nimeks pakub Sarandi Pärnu Haldusteenuste OÜ.



Raul Sarandi, Pärnu heakorraettevõtte juhataja:

“Pärnu linn on tõsiselt eelarvet kärpinud. Arvud lähevad õigeks, aga pargipingid lagunevad, Rannapargis lõhutu taastamiseks pole raha ja Rüütli tänaval Pärnu Postimehe ukse ees seisavad juba pikemat aega soolakahjustusega plaadid.”