Elanikkond on kõige kiiremini kasvanud Tammistes

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Valglinnastumise tulemusena on Pärnu lähedal elanike arv kasvanud protsentides kõige kiiremini Tammistes, kuhu viimase kümne aastaga on ehitatud 350 elamut.

Samal ajal on kõige rohkem uusi eluhooneid rajatud Suur-Pärnu regioonis Pärnu linna.

Inimeste liikumise kohta teeb kokkuvõtte uuring, mis on valminud osana Pärnu ja lähiümbruse võrgustikke siduvast teemaplaneeringust, mida veab Pärnumaa omavalitsuste liit ja milles osalevad Pärnu, Audru, Sauga, Sindi, Paikuse ja Tahkuranna vald.

Teemaplaneeringu koostaja on Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland OY ning uuringud on teinud Positium LBS OÜ.

Uuringus vaadeldi rahvastiku muutusi nimetatud omavalitsustes väiksemate keskuspiirkondade kaupa. Nii jagunes uurimisala 14 kandiks ja 53 asustusüksuseks.

Kiireim kasv Tammistes

Viimase viie aasta jooksul (2006–2010) on rahvaarv enim kasvanud Tammiste kandis, kus elanike hulk on suurenenud 355 inimese võrra ehk 54 protsenti, kusjuures viimase kümne aastaga on kasv olnud koguni 120 protsenti.

Viie aastaga on rahvastik mõnevõrra täienenud ka Sauga (13%), Paikuse (10%), Uulu (9%) ja Audru (8%) kandis, suurima tõusuga (üle 20%) külad on Eametsa, Laadi, Papsaare, Silla ja Valgeranna.

Uurimisala äärealadel seevastu on inimeste arv kahanenud.

Viie aasta vältel vähenes elanike hulk enim Urge kandis (8%), Aruväljal (5%), Kihlepas-Soomras (4%), Võistes (4%) ja Sindis (2%).

Pärnu linnas ning Lindi ja Seljametsa piirkonnas on rahvaarv aastatel 2006-2010 stabiilne püsinud.

Viiendik eluhooneist on uued

Pärnu linnas ja seda ümbritsevais omavalitsustes on kokku 11 793 elamut, millest 22 protsenti (2587) on uued ehk ehitatud aastail 2000–2010.

Uute majade osa kõikidest eluhoonetest on suurim Tammiste kandis (72%), kuhu neid on ehitatud 350.

Ligikaudu pool kõigist paikkonna elamuist on uued ehk rajatud viimasel kümnel aastal Uulu (52%) ja Paikuse (48%) kandis.

Uulu piirkonnas on uusi eluhooneid enim rajatud Reiu (149) ja Laadi (85) külla ning Paikusel eelkõige Silla külla (169).

Märkimisväärselt on uuselamuid püstitatud Audru valda Papsaarde (238).

Kuigi uute elamute osa Pärnu linnas on vaid üheksa protsenti, on just sinna ehitatud viimase kümne aastaga kõige rohkem uusi eluhooneid (560), millest enamiku moodustavad kortermajad. Pärnu elamutest 70 protsenti ongi paljukorterilised elamud.

Lisanduda võib 9000 eluaset

2010. aasta 30. augusti seisuga on kehtestatud detailplaneeringute alusel kavandatud uurimisalale kokku ligemale 9000 potentsiaalset eluaset, mille korral kogu eluasemefondi suhteline kasv oleks 36 protsenti.

Umbkaudu 5800 uut eluruumi on planeeritud korrusmajadena, sealhulgas 4800 eluruumi Pärnusse.

Arvukuselt enim potentsiaalseid eluasemeid ongi kavandatud Pärnu linna (ligi 5000), see tähendaks maakonnakeskuses eluasemefondi suhtelist kasvu 27 protsenti.

Protsentides on aga enim eluasemefondi suurendada plaanis Audru (127%) ja Urge (115%) kandis.

Kõigi kavandatud eluhoonete valmis ehitades kasvaks elamufond vähemalt 70 protsendi võrra veel Uulu (78%), Tammiste (75%), Paikuse (74%), Sauga (72%) ja Seljametsa (71%) kandis ja seda valdavalt ühepereelamutena.

Kõigi soovitud elamute valmides kolmekordistuks eluruumide arv Eametsa, Kiisa, Lemmetsa, Nurme, Papsaare, Räägu ja Silla külas.

Eluruumide arv kahekordistuks Kabriste, Kilksama, Laadi, Lepaküla, Pulli, Reiu, Seljametsa, Tahkuranna, Tammiste ja Valgeranna külas.

Suvilate potentsiaal

Nõukogudeaegsetes suvilakooperatiivides asuvate alaliste eluhoonete puhul on üldjuhul tegu ümberehitatud suvilate või uute elamutega, kus saab elada aasta ringi.

Kõige rohkem leidub suvilaid Tammiste külas (433), Sindi linnas (178) ja Audru alevikus (168), Eametsa külas (135) ja Kilksama külas (133).

Samal ajal suureneb suvekuudel märgatavalt Lindi (25%), Võiste (21%) ja Tammiste (15%) kandi rahvaarv ning väheneb Pärnu alaliste elanike arv (umbes 1%), kuna suvel linnast mujale kolijaid on rohkem kui sinna alaliselt asujaid.



Rahvarohkemad asulad

Rahvastikuregistri andmetel elas uuritud alal Pärnu ja Sindi linnas, Audru, Sauga, Paikuse ja Tahkuranna vallas 2009. aasta seisuga kokku 62 994 inimest, kellest 69 protsenti ehk 43 437 elab keskuslinnas Pärnus.

Ülejäänud asustusüksustes on rahvaarv märkimisväärselt väiksem, järgnevad Sindi linn (4226 elanikku), Paikuse (2648), Audru (1547) ja Sauga alevik (1243).

Üle poole tuhande inimese elab Tammiste (961), Papsaare (832), Silla (644) ja Uulu (559) külas ning Võiste alevikus (541).

Ülejäänud külades elab alla 500 inimese.

Kõige väiksema rahvaarvuga küla on Audru kandis paiknev Valgeranna, kus elab 18 inimest.

Pärnu linna ja selle ümbruse elanikest 22 protsenti on kuni 20aastased, 28 protsenti on vanuses 21–40 eluaastat, 31 protsenti 41–64- ja 19 protsenti elanikest üle 65aastased.

Aastatel 2000-2010 suurenes kogu piirkonnas rahvaarv kaks protsenti, samal ajal kuni 20aastaste inimeste arv kahanes 18 protsenti ja vanemate elanike arv kasvas. Andmed: Positium LBS OÜ

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles