Pärnumaal leiti üheksa seagripijuhtu

Meedikute kinnitusel on kindlaim viis grippi ennetada vaktsineerimine. Kel aga rahakott süsti välja ei kannata, saab kaitset sibulast, kätepesust ja värskest õhust. Foto: Priit Simson/Postimees.

Pärnumaa arstid diagnoosisid läinud nädalal 17 patsiendil gripi, neist üheksal juhul leidis laboris tõendamist rahvasuus seagripina tuntud tõbi.

Pärnumaa perearstidelt laekunud andmete põhjal põdes eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede haigusi 415 inimest, neist 174 lapsed. Laborisse saatsid arstid 12 gripiproovi, millest üheksal juhul tuvastati H1N1 ehk seagripp. Lapsed said seagripidiagnoosi seitsmel korral.

Võrdluseks: nädal varem sai Pärnumaal kirja ülemiste hingamisteede haigusi 272 ja grippi haigestunuid kaks.

Terviseameti Lääne talituse epidemioloogia juhtivspetsialist Maia Köösel ütles, et jaanuari teise poole kohta pole haigestunute arv suur. “Haigestumise kasv on kogu Eestis küll olemas, kuid mingit plahvatust kindlasti mitte,” tõdes ta.

Grippi haigestumise tõusu tõttu on pealinna haiglad juba piiranud patsientide külastamist, Pärnu haigla seni piiranguid seadnud pole.

Jalul põdeja on ohtlik

Gripp ei alga tavaliselt nohuga, kõige tavalisemad kaebused on temperatuuri tõus 38 kraadini ja kõrgemale, kurguvalu ja köha. Muud haigusnähud on nohu, valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lapsed kaebavad kõhuvalu.

Gripi peiteperiood kestab kuni seitse päeva. Enamik terveid täiskasvanuid on nakkusohtlikud päev enne haigeks jäämist ja viis päeva pärast esimeste sümptomite teket.

Kui juba tegu gripiga, siis üldjuhul niidab tõbi haige jalust, aga on inimesi, kes põevad seda suhteliselt kergelt, väikese palavikuga ja eriliste sümptomiteta ning käivad tööl edasi. Püstijalu grippi põdev inimene peab aga arvestama, et võib levitada viirust riskirühmadele, kellele grippi haigestumine kujuneb suisa eluohtlikuks.

Just seepärast soovitab terviseamet gripileviku kõrghooajal haigustunnuste korral jääda töölt koju, mitte külastada haiglaravil lähedasi, samuti peresid, kus elavad väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad ja eakad inimesed.

Sibul kaitseb

Arstide kinnitusel annab kindlaima kaitse gripi vastu vaktsineerimine, kui aga see tegemata, tuleks pöörata tavalisest rohkem tähelepanu hügieenile.

Köösel soovitas haiguste eemalhoidmiseks süüa iga päev toorest köögi- ja puuvilja ning karastada hingamisteid värskes õhus liikudes.

Samad soovitused andis eile Vikerraadio “Huvitaja” saates esinenud terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar, kes kinnitas, et tugeva organismiga inimesel on suurem tõenäosus gripiviirusele vastu panna, seega tuleks teha mõõdukalt sporti ja toituda tervislikult.

“Kõige paremini saab inimese organism vitamiine ja antioksüdante kätte toorest puu- ja köögiviljast,” lausus Kutsar. “Immuunsüsteemi tugevdavaid antioksüdante on palju küüslaugus ja eriti rohkelt sibulas.”

Üks tõhusamaid meetmeid, millega end paljude viiruste leviku eest kaitsta, on epidemioloogianõuniku väitel kätepesu.

“Inimene peab pesema käsi enne ja pärast söömist, pärast tualeti kasutamist, köhimist ja aevastamist ning avalikust kohast, näiteks ühissõidukist tulemist,” loetles ta. “Kui terve inimene puudutab saastunud pindu ja katsub siis pesemata kätega oma silmi, nina või suud, võibki ta nakatuda.”

Kui gripilaadsed sümptomid on kerged ja haige ei kuulu riskirühma, ei pea ta tingimata arsti juurde minema ja võib rahulikult kodus põdeda. Oluline on palju puhata ja vedelikku tarbida. Palavikku ja lihasvalu aitavad leevendada apteegist retseptita saadavad ravimid. Tavaliselt võtab paranemine nädala.

Kui aga haigestub üksi elav inimene, oleks arukas sellest teavitada kedagi oma lähedastest ja paluda tal aeg-ajalt endale helistada.

Kindlasti peab aga arsti poole pöörduma, kui haigel tekivad hingamisraskused, valu rinnus, segane olek ja ta oksendab sageli. Ohu märk on seegi, kui juba taandunud gripinähud äkki tagasi tulevad.



Nakkusohu vähendamine

 Katke köhides või aevastades suu ja nina ühe korra kasutatava taskurätiga.

 Kui taskurätti pole, katke aevastades ja köhides suu ja nina oma käise ülaosaga.

 Kui aevastate kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga.

 Peske regulaarselt käsi vee ja seebiga. Tehke seda kindlasti pärast köhimist ja aevastamist.

 Ärge puudutage pesemata kätega silmi, nina või suud.

 Vältige rahvakogenemisi, kätlemist ja kontakte alla meetri kaugusel.

 Võimalusel vältige ühissõidukeid.

 Õpetage nakkusohtu kahandavaid meetmeid lastele.

Allikas: terviseamet