Käputäis harrastajaid seab kalavaru ohtu

Soodsate jääolude korral ulatub Pärnu lahel ja jõel tirgutajate hulk tuhandeteni. Foto: Urmas Luik

Kutseline kalur Raio Piiroja rääkis, et 90 protsenti harrastajaid on kirglikud, ent igati korralikud kalamehed. Probleeme valmistab kümme protsenti kalureist, kes on harrastuspüügist teinud endale elatusallika. «Kutsume neid kutselisteks harrastajateks,» sõnas Piiroja.

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus usub, et ülemäära suurte püügihulkade puhul on tegu organiseeritud majandusharuga. «Harrastuspüügist jääb asi kaugele,» märkis ta.

Keskkonnainspektsiooni vaatlused ja proovikaalumised näitavad, et osa harrastuskalureid püüab väga suuri koguseid. Usinamate saagid küünivad päevas 30–40 kiloni. Suurim kogus, mis inspektoritel on õnnestunud tuvastada, oli Õmbluse andmetel 48 kilo.

Õmbluse teada rendib osa väljastpoolt tulevaid harrastuskalamehi piirkonnas hooajal elamist. «Ei saa ju muud valikut olla, kui et nad tulevadki siia püügiga raha teenima. Leidub keegi, kes saagi nende käest ära ostab,» rääkis ta.

Usinamate saagid ulatuvad 30–40 kiloni

Piiroja meelest ei tasu siunata üksnes harrastuskalamehi, sest tirgutajate käest ostavad kutselisedki, kes panevad koguse kirja oma püütuna ja annavad selle legaalse kalana kõrgema hinna eest kokkuostu. «See on hõlptulu teenimine. Peame tunnistama, et meiegi hulgas leidub tõrvatilku,» möönis Piiroja.

Keskkonnainspektisooni käed jäävad siin aga lühikeseks, sest ostu ja müüki on väga raske tuvastada. «Peame nägema, et müük toimus. Seda avalikult ei tehta,» nentis Õmblus.

Õmbluse jutu järgi saavad inspektorid vaid konstateerida püütud kogust ja kontrollida, et alamõõdulisi kalu sees ei oleks, sest Eesti seaduste kohaselt pole harrastajate püügikogused piiratud. Püügihulga piiramine peab Õmbluse jutu järgi seadusandlikul tasemel lahenduse leidma.

«Kontrollime, mõõdame ja kui avastame alamõõdulise, saame püüdjat karistada. Kui suure koguse keegi mõõdulist kala püüab ja mis sellest pärast saab, sinna ei saa me midagi parata,» rääkis Õmblus.

Isegi alamõõduliste kalade püüki on keeruline tuvastada, sest inspektorid teevad järelevalvet vormiriietuses ja nende sõidukitel keskkonnainspektsiooni tähistus. Õmblus teab, et kui inspektorid lähenevad, visatakse eelnevalt eraldi kotti sorteeritud alamõõdulised kalad maha. «Oleme küll korjanud neid jää pealt, kuid peame tuvastame isiku, kes need kalad püüdis. Kui me pole näinud, ei saa midagi teha,» selgitas Õmblus.

Õmbluse sõnade kohaselt on alamõõduliste kalade püügiga tänavu vahele jäänud üksikuid ja need on pigem väikeste koguste püüdjad, kelle kalade mõõt on jäänud piiri peale.

Piiroja jutu järgi jääb pool ebaseaduslikult edasi müüdud kalade kogusest Eestisse ja poole viivad siin püüdmas käivad Läti kalurid Eestist välja. Piiroja arvates oleks lahendus vabaneda ebaseaduslikest kokkuostjatest ja harrastuspüügile kehtestada päevane püügilimiit. «Piirangu suurus tuleb harrastajatega läbi rääkida. Ühtlasi püüda võimalikult keeruliseks teha kutseliste elu, kes kala neilt kokku ostavad. Kui inimestel poleks kala kuhugi panna, siis probleem laheneks,» pakkus ta.

Näiteks Lätis on kehtestatud väga detailsed piirangud päevasele saagile ühe inimese kohta. Ahvenat, mis on Pärnu lahes põhiline jääpüügi kala, tohib inimene püüda merest kümme ja siseveekogust viis kilo päevas.

Tartu Ülikooli ihtüoloog Heli Špilevi hinnangul on ahvena varu praegu kestlik, kuigi on märgid sellest, et paari aasta jooksul võib varu väheneda. Špilevi sõnutsi seisneb probleem selles, et kui kutseliste kalurite püügikogused registreeritakse ja saab jälgida, kui palju kalavarust on välja võetud, valitseb ahvena puhul talvise tirgupüügi tõttu määramatus. Seetõttu on keeruline kalavaru adekvaatselt hinnata.

Tema juttu mööda ei tohiks harrastajate püügikogus väga suureks minna, muidu tekib varule liiga suur püügisurve ja varu muutub ebastabiilsemaks.

Piiroja peab kahetsusväärseks, et osa kutselisi kalureid ei saa aru, et ebaseaduslikult kala kokku ostes saevad nad sedasama oksa, millel ise istuvad. «Kui kalavaru väheneb, saab ta ise vähem kala. Varu kahanedes kehtestatakse kutselistele püügipiirangud,» rääkis ta.

Špilevi arvates võiks pigem harrastajatele kogusepiirangud kehtestada, kui et tõsta püügitasu, sest harrastuskalapüük on puhkamis- ja ajaveetmisviis värskes õhus. «Seda ei tohi teha niisama kalliks kui golfi mängimist,» leidis ta.

Kaldarohus vedeles mitu ämbritäit alamõõdulisi ahvenaid

Pärnu Postimehe lugejale avanes pühapäeva hommikul Tahkuranna vallas Raemetsa lähistel vaatepilt, kus kaldaäärsesse rohupuhmasse oli visatud mitu ämbritäit tõenäoliselt alamõõdulisi ahvenaid.

Leidja pidas tõenäoliseks, et kalad on metsa alla visanud Läti kalamehed, sest Eesti numbrimärkidega autosid sealkandis eelnevatel päevadel näha polnud. Mereahvena alammõõduks on kehtestatud 19 sentimeetrit ninamiku tipust sabauime lõpuni või 16 sentimeetrit ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni.

Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks neist mõõtudest on võrdne alammõõduga või ületab seda.