/nginx/o/2017/04/04/6520041t1hf883.jpg)
Kuus poole kohaga ja alla 300eurose kuupalgaga päästjat ja komandopealik – selline on Kihnu kutselise päästekomando koosseis, kuid päästeameti reformi ajal on üle väina jõudnud kuuldused, et väikesaarel võiks olla vabatahtlik komando, sest kutseid on vähe.
Ometi, nagu kinnitavad kihnlased, tagab see meeskond 17ruutkilomeetrisel ja Pärnust 40kilomeetrise meretee kaugusel saarel võimekuse reageerida tuleõnnetusele, avariile või elektriliinile murdunud puule.
“Üldiselt vaatab riik, et väljakutseid on vähe ja kallis on pidada siin kutselist üksust. Tabelit vaadates olen sellega isegi nõus, et suhe väljakutsete arvu ja kulu kohta ongi muljet avaldav,” tunnistab Kihnu vallavanem, vabatahtlik merepäästja Ingvar Saare. “Aga ma väidan kindlalt, et kui maapääste läheb vabatahtlikuks, on väljasõiduks ainsana valmis komandopealik, kes jääb riigi poolt koordineerijaks, ja kogu toimiv süsteem ongi uppis.”
Saare jutu järgi on tulevik selline, et kui praeguse kutselise komando mehed lükatakse vabatahtlikeks, lähevad nad Kihnust mujale tööle. See 300 eurot, mis nad saavad, hoiabki neid paigal, nad elavad-toimetavad Kihnus ja tagavad saare elanike turvalisuse.
Vabatahtlikku seltsi on raske luua, kuna inimesed peavad iga päev endaga toime tulema ja veel üheks hobiks ei jagu neil aega ega jõudu. Ago Laos
“Meil on küllalt tegemist, et vabatahtliku merepäästegagi reageerimisvõimekust saavutada, nii et tuletõrje suhtes me ei julge küll sellist vastutust võtta,” nendib Saare.
Liivi lahe suurima saare elanikel on erutavalt meeles punase kuke tiibade lehvitamine vana rahvamaja kohal, uue rahvamaja ja Kurase baari ning alajaama põleng. Novembris puhkes põleng elamus, kus hoiatajana hakkas tööle päästjate paigaldatud suitsuandur. Aga sel 700 hingelisega maatükil keset merd töötavad kool, lasteaed, muuseum, külmhoone, tankla, sadamahoone, majutusasutused ja turismitalud. Suvel mitmekordistub inimeste hulk, sest Kihnu on ju unikaalne. Kevaditi on paljudel hirm nahas võimaliku kulupõlengu ees.
Kihnu vallavanem koos teiste väikesaarte vallavanematega soovib kindlustunnet kohaliku komando säilimise suhtes vähemalt senises suuruses. Et iga järgmise reformiga ei peaks mõtlema, kas katse-eksituse meetodil ümberkorraldused mõjutavad kodusaartki.
“Vabatahtlik pääste oleks riigile senisest loomulikult odavam, aga elanikule või varaomanikule kordi kallim,” räägib Saare. “Meile lähim, Tõstamaa komando ei jõua meile appi 15 minutiga. Seniks, kuni sellist valmidust pole, ei või püsielanikega väikesaartel olla juttugi ainult vabatahtlikust komandost.”
Merelise saarvalla juhina ei usu Saare väikesaarte süsteemi, kus on kutseline koordineerija ja päästemeeskond siis vabatahtlik. Praegugi asendavad mehed aeg-ajalt üksteist, aga vabatahtlikus süsteemis on lõpuks komandopealik ööpäev läbi valves.
Kolleegidega nõu pidanud Kihnu vallavanem valmistab muude väikesaarte vallavanematega ette kirja, mille vastusena soovib siseministri seisukohta väikesaarte riiklike komandode säilimise suhtes.
Kutselisest komandost lahkus mõne aasta eest kaks poole kohaga päästjat, neid kohti ei lubanud päästeamet enam täita. Varustus on saarel küll võrreldav ülejäänud Eesti kutseliste komandode omaga ja tänavu on Kihnu komandol lootus saada täisvarustuses, ligemale kümme aastat kasutuses olnud Mani tuletõrjeauto.
Kihnu päästekomando paikneb Lemsi külas Kihnu Majanduse OÜ jäätmejaamaga sama katuse all ja sama õue peal. Komandoülem Ago Laos kinnitab, et tema kodusaarel on arutusel olnud vabatahtliku seltsi loomine 2001. aastast tegutsenud kutselise meeskonna kõrvale.
“Vabatahtlikku seltsi on väga raske luua, kuna inimesed peavad iga päev enda ja perega toime tulema ja veel üheks hobiks ei jagu neil aega ega jõudu,” arutleb Laos.
Laose jutu järgi näitas Piirissaare kogemus, et ainult vabatahtlikele ei saa kindel olla, sest nemad töötavad vabatahtlikkuse alusel ega pruugi alati kohale tulla. Seepärast on väga tähtis, kui riik mõtleb ka väljaspool tõmbekeskusi elavatele inimestele.
“Kui juhtub õnnetus, tuleb reageerida kohe. Näiteks Tõstamaalt komando meile kohalejõudmise aeg on liiga pikk ja harvad pole juhud, kus saar on ilmaolude tõttu mandrist ära lõigatud,” selgitab Laos, kes ei pea õigeks ainult mandrimeestele panust teha.
Kohalikud kutselised päästjad on abi andnud liiklusõnnetusse sattunutele, aidanud kiirabitöötajaid, kõrvaldanud teelt elektrikatkestuse põhjustanud puid, saanud jagu tormikahjust. Järjepidevalt teevad nad ennetustööd ja koolitavad ennastki, et olla päästjana ise tasemel.
Kihnu vallavalitsus andis päästjatele tubli töö eest tänukirja ja kinkis ülivajaliku agregaadi – inverterkeevitusaparaadi, et päästeautot ja -varustust saaks remontida kohapeal. Selmet vedada need igal juhul laeva tekil üle mere Munalaidu, sealt remondikohta ja saarele tagasi ning asendusautot samamoodi meritsi sõidutama.
“Päästeamet on Kihnu vallale olnud hea koostööpartner läbi aegade, aga kuna riigis toimub tohutu tsentraliseerimine, tunnetame siin ohtu,” kõneleb Saare.
Teadaolevalt sõidavad päästeameti esindajad Kihnu aprilli viimasel nädalal, et kohapeal komando teemal kõnelda.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520039t1h03e0.jpg)
Ivar Kaldasaun, Lääne päästekeskuse juht:
Kihnu saarel ei ole plaanis riikliku komando kaotamist. Eesmärk on reageerimisvõimekuse parandamine, kaasates riikliku komando kõrval vabatahtlikke päästjaid. Selliselt on see korraldatud ülejäänud saartel ja paljudes mandri komandodes.
Vabatahtlike päästjate kaasamise teemat oleme Kihnus arendanud juba kaks aastat ja vabatahtlike abil muutub päästeteenus Kihnus vaid paremaks, sest ühiselt suudetakse reageerida oluliselt võimekamalt.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)