Hansapäevi veab mittetulundusühing

Pikas perspektiivis tahab Pärnu hansapäevade korraldaja MTÜ Pärnu Hansa Kultuurikoda puhuda elu sisse linnas aasta ringi toimuvatele hansaettevõtmistele. Pildil mullused rahvusvahelised hansapäevad. Foto: Ants Liigus

1.-3. juulini toimuvaid Pärnu hansapäevi korraldab vastloodud mittetulundusühing Pärnu Hansa Kultuurikoda, mis plaanib tulevikus teha linnas hansaüritusi aasta ringi.

Kultuurikojaks vormunud liikumise juhatusse kuuluvad Mart ja Tiina Tõnismäe ning Joel Roos, kellele MTÜ loomiseks andis tõuke mullusügisene suhtlus Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonnaga. Kojaga ühinenuist enamik on hansapäevadega seotud olnud varemgi.

“MTÜ sihiks on hansavankrit edasi vedada. Meie leping Pärnu linnaga hansapäevade korraldamiseks järgmistel aastatel ootab sõlmimist,” rääkis Mart Tõnismäe, kes mitu korda linnavalitsuse hansakomisjoni kuulunud ja ürituse korraldustiimis aastaid kaasa löönud.

Koja juhatuse teise liikme Joel Roosi sõnutsi polnud vabaühenduse eesmärk koondada masse, vaid luua hansaüritus(t)e korraldamiseks organisatsioon.

Roos rõhutas, et MTÜ ei tähenda seda, nagu hansapäevad oleksid ühe liikumise projekt. “Hansapäevad on ikkagi Pärnu linna hansapäevad. Linn on ürituse taga ja nii jääbki. MTÜ on vaid teostaja oma ideede ja võimalustega.”

Hansa aastaringseks

Kultuurikoja tulevikusihid on lennukad. Suvise festivali kõrval tahab koda tuua Pärnusse aastaringse hansaliikumise: korraldada keskaega viivaid kontserte, loenguid, koolitusi, näitusi, töötubasid, teatrietendusi ja arendada välja linna hansakeskuse. Viimati mainitu puhul annab eeskuju Viljandi.

“Väike Viljandi on suutnud pärimusmuusikafestivali ja -keskuse luua ja meiegi oleme mõtetega samal suunal, et arendada Pärnust üle-eestiline hansaliikumise keskus,” rääkis Tõnismäe.

Miks valiti selleaastaste hansapäevade ajaks juuli esimene nädalavahetus, kui noorsugu hõivatud Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeoga, Pärnu jõel tulekul mootorsõidukite mõõduvõtt ja linnas uunikumide retroralli?

Tõnismäe jutust selgus, et 1.–3. juuli polnud koja valik. Need kuupäevad pani paika linn juba sügisel.

Pärnu abilinnapea Jane Mets ütles, et raad arutas hansapäevade toimumisaja teemat põhjalikult, osalesid üritusest osavõtjad, käsitöölised, kultuurigrupid.

“Kuna aga kuupäev oli osalejate ja huvigruppide enda välja öeldud ning seda ka kultuurikalendrites reklaamitud, oleks nüüd hansapäevade aja muutmine problemaatiline ja segadusse ajav,“ selgitas abilinnapea.

Tõnismäe jutu järgi oli linna vastuargument aja nihutamise suhtes seegi, et Pärnus toimuvad samal ajal hansapäevadega rahvusvaheline jalgpalliturniir “Summer Cup” ja vanade autode festival ning ametnikele tundus, et see nädalalõpp vajaks hansapäevade näol kultuuriga täitmist.

“Meidki segab asjaolu, et festival langeb kokku laulu- ja tantsupeoga, sest noored lauljad, tantsijad, loomingulised juhid ja lapsevanemad on linnast ära. Ent see aeg on paigas ja ma enam sellesse arutelulõkkesse puid ei loobiks. Pigem tahaks kokku leppida järgmiste aastate hansapäevade toimumisajad,” ütles Tõnismäe.

Enam kultuuri

Et hansapäevade kõlapind ulatub linnast kaugemalegi, peab ajavalikul arvestama üle-eestiliste sündmuste, sealhulgas sellega, et Pärnu hansapäevad ei langeks kokku muude linnade hansafestivalidega.

Sel aastal on Viljandi hansapäevad, mis koguvad jõudu rahvusvaheliseks suurürituseks, juuni alguses. Juuli keskel korraldab omi päevi Tartu. Nii passivad Pärnu omad, mis toimuvad nädal enne Tallinna keskajapäevi, juuli algusesse igati.

Pärnu hansapäevade kontseptsioon peaks kultuurikoja meelest nüüd ja edaspidi jääma ajastu stiilifestivaliks, kus põhirõhk hansa- ja keskajal.

Korraldajad tahavad, et üritusel ei domineeriks laat ja kauplemine, vaid senisest rikkalikumalt oleks esindatud mitmekülgne kultuurivaramu Eestist ja mujalt. “MTÜ siht on panna hansapäevadel pearõhk kultuurile kõige laiemas mõttes. Loomulikult ei sünni see üleöö. Suure(ma)ks festivaliks kosume edaspidi,” arvas Roos.

Tänavuste hansapäevade moto on “Juurte juurde”, festivalialasse haaratakse kogu Vallikäär, Tallinna värava ümbrus ja Munamäe park. Kuna Vallikääru aasa katab mullu külvatud õrn muru, mis alles ajab juuri alla, ei kavanda korraldajad sel aastal sinna kauplemiskohti ega muud tegevust.

Vallikäärus satub inimene sõjaeelsesse Eesti Vabariiki ehk vanaisade-vanaemade aega. Seal toimuvad toonase ajastu kultuuriprogrammid, tegutsevad minevikutruud kaupmehed. Ka Vallikääru nõlv sepikojast Munamäeni kuulub käsitöölistele ja kaubitsejatele. Astub kodanik kääru põhjast edasi, satub ta vanemasse ehk hansaaega. “Inimene jalutab nii läbi kahe ajastu juurte juurde,” tähendas Tõnismäe.

Festivali esinejadki esindavad kaht perioodi. Keskaegset tänavamuusikat viljelevaid ansambleid hõigatakse Pärnusse kõikjalt Eestist, aga ka Soomest, Rootsist, Tšehhist, Saksamaalt, Poolast. “Kes tulla saab ja tulebki, selgub lähiajal,” sõnas Tõnismäe.