Riigieksamid juba käivad

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raske õppusel, kerge lahingus - see kehtib kooliski. Koidula kooli abituriendid matemaatika proovieksamil.
Raske õppusel, kerge lahingus - see kehtib kooliski. Koidula kooli abituriendid matemaatika proovieksamil. Foto: Ants Liigus

Tänavune riigieksamite periood on juba alanud: esmaspäeval, 18. aprillil sooritasid kogu Eesti vene või muu õppekeelega koolide 3239 eksaminandi eesti keele kui teise keele kohustusliku riigieksami kirjaliku osa, eile alanud suuline osa jätkub täna ja homme.

Eesti õppekeelega riigieksamid saavad hakatuse esmaspäeval, 25. aprillil, kui 9926 koolilõpetajat kirjutab kohustuslikku kirjandit.

Ääremärkus: vene õppekeelega koolides on kirjand teist aastat vabatahtliku eksamivaliku hulgas.

Eksamieelistused samad

Järjestades riigieksameid sooritajate arvu järgi, võib väita, et eelistused on vähe muutunud. Ehk riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Eeva Sireli sõnadega: „Eksamieelistuste osas 2011. aastal, võrreldes varasemate aastatega, suuri erinevusi ei ole: rohkem on valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse, geograafia ja matemaatika riigieksamit.”

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid.

Kõik valitud eksamid tuleb teha, enam loobuda ei saa. Kui õpilane puudub riigieksamilt ega soorita ka lisaeksamit, jääb tal kool sel aastal lõpetamata.

Edu toob pidev töö

Pärnumaa koolidest on riigieksamid juba aastaid õnnestunud kõige paremini Sütevaka humanitaargümnaasiumi, ühis- ja Koidula gümnaasiumi õpilastel.

Pidevalt riigieksamitulemuste põhjal koostatud pingerea eesotsas olnud Koidula kooli õppealajuhataja Maia Erm tõdes, et salaretsepti eksamite edukaks tegemiseks tal soovitada pole: retsept on ammu avalik.

„Põhjusi tuleb tuleb otsida pikaajalisest tõsisest tööst,” nentis Erm. „Riigieksamiteks ei hakata valmistuma 12. klassis, vaid kõik kolm gümmnaasiumiaastat on vaja tööd teha.”

Loomulikult mängib eksamiedus oma rolli õpilaste konkursi korras valimine kooli gümnaasiumiosasse, kuid mitte ainult. Riigieksam on meeskonnatöö resultaat.

Mullu hõivas Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium Eesti koolide riigieksamite tulemuste pingereas seitsmenda, Pärnu ühisgümnaasium 17. ja Koidula gümnaasium 20. koha.

Küll pakub konkreetset eduvalemit näiteks eesti keele riigieksami hindamisjuhend. Selle järgi on suurepärase kirjandi teemakohane 600–800 sõnast koosnev sidus tekst arutlev, teemaarendus isikupärane ja põhjalik, näidates üldistusvõimelise kirjutaja väga head analüüsi- ja argumenteerimisoskust.

Suurepärase kirjandi rikkaliku sõnavaraga selge, ladus, täpne ja isikupärane loogiliselt ja täpselt lõikudeks liigendatud töö on ülesehituselt sisulis-vormiline tervik, mis on korrektselt vormistatud ning milles pole enam kui kaks õigekirjaviga ja paar kergemat stiilivääratust.

Oma abi abiturientidele pakub Vikerraadio: kuni 21. aprillini kõlavad raadiojaama saates „Huvitaja“ nõuanded riigieksamiteks valmistujatele. Vikerraadio kodulehel on võimalik panna end abituriendi rolli ja proovida ülesandeid lahendada.

Märksõnad

Tagasi üles