Vändra vallavalitsus taotles sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu summadest rahastuse ja soetas viiele vallaelanikule kodused häirenupud, millele nad vajutavad, kui vajavad kiiret abi.
Vändra vallas turvavad inimesi häirenupud
27. aprill 2011, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valla sotsiaalnõuniku Lembi Uulimaa selgitust mööda on häirenuputeenus üks lahendusi eakate või puuetega inimeste ja nende lähikondsete igipõlisele murele, kas ta tuleb üksinda kodus turvaliselt toime.
Projektis osalemise eeldus oli, et eakas või puudega inimene elab üksi ja võib vanuse või terviseprobleemide tõttu vajada ootamatut abi. Nõuniku sõnutsi on kõik viis inimest rahul ja kinnitanud, et neil on nüüd hoopis kindlam tunne.
Häiresüsteem koosneb laua- või mobiiltelefoni võrku ühendatud hoolekandetelefonist ja randmel kantavast häirenupust ning punasele nupule vajutades helistab sotsiaalvalvesüsteem kohe ööpäev läbi töötavasse kõnekeskusesse.
Vastavalt häire sisule informeerib operaator häire andja kontaktisikuid, kelleks võib olla omavalitsuse avahooldustöötaja, lähedased või naaber. Kriitilise olukorra puhul teavitatakse kiirabi, päästeametit ja politseid.
Kui operaator abivajajat ei kuule, edastab ta siiski häireteate kontaktisikule, kes läheb seejärel asjaolusid kontrollima. Nii ei pea inimene muretsema ka juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni kuuldeulatusest kaugemal, näiteks on koduhoovis kukkunud.
Et valvesüsteem alles paigaldati, pole need viis inimest tõsist abi veel vajanud. “Mõni on kogemata nuppu vajutanud ja poeg on siis emale helistanud, mis juhtus,” teadis Uulimaa.
Ent nõuniku sõnutsi on küll olnud varem selliseid juhtumeid, kus inimesed on kukkunud, ise enam üles ei saa ja surnukski külmunud, nupust randmel olnuks siis abi.
Nõunik möönis, et viit inimest polnud vallaelanike seast kuigi raske välja valida, ehkki neid, kes häirenuppu võiksid vajada, on oluliselt rohkem.
“Inimene ju ikka pelgab uut asja, aga nüüd, kui häirenupp on pandud, on hakatud küsima, et mina tahan ka,” tõdes Uulimaa.
Eestis uudset häirenuputeenust on mujal maailma arenenumates maades kasutatud juba üle veerandsaja aasta.
Taotletud projektiraha võimaldab neile viiele Vändra valla elanikule häiresüsteemi 12 kuuks. Mis edasi saab, ei osanud nõunik veel öelda. On kaks võimalust: kas inimesed tasuvad soovi korral teenuse eest hiljem ise või leiab vald selle edasiseks kasutamiseks lisaraha.