DigiTee vedajad Palo otsusest: "Pool maakondadest tegi kulutusi. Me pole üksi ja summad pole väiksed."

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtumas Pärnumaal maavanem Kalev Kaljustega. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

​Pärnumaa omavalitsuste paljukiidetud plaan DigiTee, mis pidi viima ülikiire interneti tuhandete maainimesteni, jäi riigi lubatud rahast ilma. Kohalikud projekti eestvedajad küsivad: kes küll hüvitaks seni kulutatud summad ja nähtud vaeva?

Postimees kirjutas teisipäeval, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tegi ootamatu kannapöörde: omavalitsuste projektid jäetakse ilma neile lubatud 20 miljonist eurost ülikiire interneti viimiseks maaelanikeni.

See on ootamatu seetõttu, et näiteks aasta algul tõdes seesama minister, et ülejäänud omavalitsused võiksid Pärnumaa DigiTee eeskujul samasugust ühistööd proovida.

Proovisidki. Näiteks tekkisid pärnumaalaste eeskujul Harjumaale Digimaa ning Rapla- ja Läänemaale Digikonna projektid. Nüüdne otsus saadab need projektid aga hingusele.

Just nõnda näeb välja DigiTee ja teiste maakondade projektide käigus koostatud kaart, kus on kujutatud kiire interneti sooviavaldused üle Eesti. Projektiga selgunud suur soov lairibalahenduse vastu maapiirkondades elavdas aga ettevõtjate huvi. Nii annabki riik plaani ellu viimiseks raha just ettevõtjatele, mitte kohalike omavalitsuste projektidele. Foto: Kuvatõmmis

DigiTee üks eestvedajatest, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (PEAK) juht Teet Kurs tunnistas isegi, et mõistab riigi otsust ärimehe vaatevinklist: uus lahendus tuleb odavam.

Küsimusele, kas selline järsk meelemuutus ja omavalitsuste töö ärakasutamine seejuures eetilinegi on, vastas Kurs: "Äris pole selliseid asju nagu eetilised ja ebaeetilised otsused."

DigiTee teine eestvedaja, Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) juhatuse esimees Lauri Luur tõdes, et Pärnumaa omavalitsuste kulutatud summa jääb suurusjärku 50 000 kuni 100 000 eurot. Eesti muude internetiprojektidega koos on need summad kordi suuremad.

Luur ja Kurs ei vaidlegi, et konkursiga säästetakse raha ja aega, samuti ei pea nüüd omavalitsused võtma laenukohustust. "Lõpuks on oluline, et tädi Maali saaks oma kaabli," teatas Luur.

Siiski jäävad omavalitsused nüüd ootama, kas tõesti ei kavatse valitsus nende tööd kuidagi kompenseerida.

"Pool maakondadest tegi kulutusi. Me pole üksi ja summad pole väiksed," selgitas POLi juhatuse esimees.

Küsimusele, kas maakondades kulutatud raha kompenseeritakse, vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Helena Kõrge, et suuri investeeringuid peale uuringute ja eelanalüüside ju tehtud pole. "Ja nende tarbeks on raha tulnud lõppude lõpuks ikkagi riigi käest," sõnas ta.

Luur ja Kurs sellega nõustuda ei saa, sest tegelikult võeti raha ikkagi kohalikult tasandilt. “Meile on iga summa tähtis,” tõdes PEAKi juht.

Kõrge vastas, et projektiarenduse ettevalmistustööd kannavad alati riski, millega tuleb arvestada. 

"See töö, mis vahepeal tehti, ei lähe kindlasti kaduma," rõhutas ministeeriumi pressinõunik.