Pärnakas Sven Tombak (53) lonksas üle-eelmisel suvel valuvaigistitabletile peale veepudelisse villitud torupuhastusvahendit. Leelisesöövituse tagajärjel elab mees mao, söögitoru ja ... rahata.
Pärnaka šokeeriv lugu käivitas rahaotsingu
Tombaku juhtumi tõi novembrinumbris avalikkuse ette ajakiri Puutepunktid, mis nimetab pärnaka ellujäämist meditsiini tippsaavutuseks. Arstid on teda mitu korda opereerinud, ravinud tüsistusena tekkinud põletikke, pannud taas käima seiskunud südame, hoidnud teda kunstlikus koomas, üritanud siirdada söögitoru.
Viimane pingutus ei kandnud siiski vilja ja Tombak toitub kõhuseina kaudu peensoolde tehtud ühenduse abil. Paari aastaga on ta õppinud, kuidas sel moel toituda ja mil viisil kogu süsteemi hooldada. Ainus, mida ta ikka veel teada pole saanud, on see, kuidas tulla toime rahata.
Töövõimetoetus ja puudega inimese toetus teevad tema kuusissetulekuks 403 eurot. Toitesegude kuunorm maksab 473 eurot. «Olen seni hakkama saanud tänu säästudele, mis mul töötamise ajast olid varuks jäetud. Sõbrad ja õde Svea on aidanud,» rääkis Tombak ajakirjale.
Olen seni hakkama saanud tänu säästudele, mis mul olid töötamise ajast varuks. Sõbrad ja õde Svea on aidanud. Sven Tombak
Pärnu linnavalitsus kinnitas, et Tombaku olukord on neile teada. «Sotsiaalosakond tegeleb temaga iga kuu ja määrab talle toetust,» kinnitas rae avalike suhete juht Anu Juurma-Saks. Mees avaldas ajakirjanikele, et saab linnalt 130 eurot kuus ning sellest tasub korteriüüri ja elektri.
MTÜ Puutepunktid eestvedaja ja Tombaku loo kirjutamises kaasa löönud Tiina Kangro on võtnud nõuks leida rahastuse toitesegude hüvitamiseks. Ja seda mitte ainult pärnakale, vaid teistelegi samalaadses olukorras täiskasvanutele. Eestis elab niisugust ravitoitu vajavaid täiskasvanuid umbes 150, lapsi paarkümmend. Kuni 18-aastase patsiendi perel on toitesegude ostuks võimalik paluda abi Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondilt.
Kangro plaan on tekitada samasugune täiskasvanuid aitav fond eriarste koondava kliinilise toitmise seltsi juurde. Selle fondi esimene annetaja on Kangro ise. Kas ja mil moel saaksid sinna panustada teisedki Eesti inimesed, polnud artikli kirjutamise ajaks veel selge.
Kangro peab õigeks just fondi loomist, mille rahast õnnestuks abistada kõiki hädasolijaid. Viimasel ajal isiku või pere tarbeks meedia kaasabil tehtud kogumiskampaaniad on küll toonud kokku suured summad, kuid seda raha saab sel juhul kasutada vaid ühe inimese päästmiseks.
Kliinilise toitmise selts esitas 2015. aastal haigekassale taotluse soole- ja veenisisese toitmise kompenseerimiseks. Selle tulemusena maksab haigekassa käimasoleva aasta algusest kinni veenisisese toitmise.
Haigekassa esindaja Liis Hinsberg selgitas, et soole kaudu manustatavad ravitoidud ei ole praegu kliiniliste standardite järgi ravimid või raviteenused, mistõttu ei õnnestu neid alati hüvitada. Ometi on haigekassa andnud arstide taotlusele hinnangu, milles tõdetakse, et patsientidel nagu Tombak ei leidu spetsiaalsele toitelahusele alternatiive.
Samuti on hinnangus toodud päevane kulu patsiendi kohta – umbkaudu 15 eurot – ja summa, mille tooks kaasa seesuguse toitmisviisi hüvitatavate teenuste nimekirja lisamine. Kulu oleks kaks miljonit eurot.
Hinsbergi jutu järgi võiks toitesegude hüvitamine praeguses seisus tulla kõne alla inimese abivahendina. «Sotsiaalhoolekande seadus ütleb, et abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellise liigituse alla saab meie hinnangul lisada toitesegude hüvitamise,» selgitas ametnik.
Kangro tõlgenduse järgi on Tombaku-sugustele patsientidele toitesegud siiski elu või surma küsimus. Ta lisas, et kõnealune probleemistik viitab Eesti meditsiini süsteemsele kitsaskohale: haiglas pingutatakse inimese ellujäämise eest, kuid pärast haiglaravi ei pakuta küllalt toetust. Olgu siis eluks vajalike toitesegude soetamiseks või taastusraviks.