Venna eestkostjaks määratud 36aastane Viljar varastas aastate jooksul piiratud teovõimega pereliikme tagant ligemale 8700 eurot.
Mees tühjendas piiratud teovõimega venna pangakontot aastaid
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
8. jaanuar 2018, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täisealine isik, kes näiteks vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõimega ja ta antakse eestkoste alla.
Eestkostja roll on esindada piiratud teovõimega isikut juriidilistes küsimustes ja näiteks teha tema eest makseid. Nii on eestkostjal üldjuhul ligipääs eestkostetava rahaasjadelegi.
Pärnumaa mees Viljar määrati piiratud teovõimega pereliikme eestkostjaks 2012. aastal. Sellega sai ta viieks aastaks piiramatu ligipääsu venna pangakontole.
Möödunud reedel jõustunud kohtulahend toob ilmsiks, kuidas Viljar kulutas viie aasta jooksul 6350 eurot pereliikme raha.
Viljar võttis raha välja, kandis raha lähedaste pangakontodele ning maksis teenuste ja kauba eest venna pangakaardiga.
Lääne ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo selgitas, et suur summa kogunes üle 40 tehinguga: esimesel korral võttis süüdimõistetu välja 2000 eurot, edaspidi jäid summad 25 ja 200 euro vahele.
„Eestkostetava elukvaliteet õnneks suurt kahju ei kannatanud, kuna ta viibib hooldusasutuses ning talle olid seal toit ja ravimid tagatud,“ selgitas prokurör.
Eestkostja peab igal aastal esitama kohtule kohustusliku kulude aruande.
„Eestkostetava vara väärkasutuse avastamine venis, kuna süüdimõistetu ei esitanud aruannet õigel ajal,“ märkis Aadamsoo. „Samal ajal tõmbas see tähelepanugi ja Pärnu maakohus lõpetas eestkoste 2017. aasta aprillis."
Just Pärnu maakohus esitaski süüteoteate politseile.
Kuid seegi Viljarit veel ei peatanud. Kuigi eestkoste oli lõpetatud, oli mehel endiselt ligipääs venna pangakontodele. Nii varastas ta piiratud teovõimega pereliikmelt pärast kahtlustuse saamist veel 2380 eurot.
18. detsembril mõistis Pärnu maakohus Viljarile karistuseks aasta ja kuus kuud vangistust, kuid trellide taha ei pea mees minema, kui ta kahe aasta jooksul kuritegu toime ei pane. Samuti peab ta katseajal alluma kriminaalhooldajale.
Praeguseks on suurem osa summast kannatanule tagastatud, kuid ligikaudu 1500 eurot mõistis kohtus siiski välja kohtuotsusega. Osa tekitatud kahju hüvitasid Viljari ja tema venna vanemad.
Eestkostja õiguste kuritarvitamist esineb Eestis pigem harva: aastatel 2012–2016 avastati kogu riigis selliseid kuritegusid kokku 13 korda.