Vananev rahvastik sunnib mõtlema hooldekodudele

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ambitsioonika näite eraettevõtluse tulekust hooldusteenusesse leiab Sindist. Piret Pool on aastajagu teinud ettevalmistusi eesmärgiga rajada hooldekodu tühjalt seisvasse kunagisse kutsekooli õppehoonesse.
Ambitsioonika näite eraettevõtluse tulekust hooldusteenusesse leiab Sindist. Piret Pool on aastajagu teinud ettevalmistusi eesmärgiga rajada hooldekodu tühjalt seisvasse kunagisse kutsekooli õppehoonesse. Foto: Urmas Luik

Vananeva Euroopa üks enim vananeva rahvastikuga riike on Eesti, kus omakorda väga vananev on Pärnu maakond.

Kui praegu on Pärnu maakonna elanikest ligemale neljandik ehk üle 20 000 inimese 65aastased ja vanemad, siis 2015. aastaks on selles eas inimeste osakaal juba kõva kolmandik, teadis Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster.

“Esiteks on see kindel sihtgrupp, kellele tasub teenuseid luua. See on tulevikuperspektiiv,” mainis Klooster esmaseks põhjuseks, miks on järjest enam omavalitsusi ja eraettevõtjaid huvitatud hooldekodude loomisest.

Piiri, kui palju hooldekodukohti oleks vaja, tõmmatud ei ole ja seda teha on keeruline, sest Pärnumaa hooldekodud ei pea olema vaid omainimestele. Neis on praegugi eakaid üle Eesti ja on esimesi signaale, kus eraettevõtjad mõtlevad välismaalastele.

Ühtpidi paneb pakkumise paika nõudlus, teisalt on kohalike elanike õigustatud ootus, et riik või omavalitsus tagab koha, mille personali hooleks oma põdur ema või isa vajadusel jätta.

Suund on koduhooldusele

Kui valdkonna arengukava prognoosi järgi on Pärnumaal 2015. aastaks puudu justkui 81 hoolekandekohta, on teadaolevate plaanide järgi neid loomisel juba üle paarisaja. Samal ajal pakuvad tasulist hooldust ka hooldusravihaiglad, millega pole neis arvutustes arvestatud.

“Ühtpidi võiks justkui öelda, et kohti on piisavalt, teisalt tahetakse teha neid järjest juurde. Peame lihtsalt jälgima seda, et meil ei tuleks liiga palju kohti,” põhjendas Klooster, miks ta Pärnumaa hooldekodude ja hooldusravihaiglate esindajad kokku kutsus.

Klooster tõdes, et sotsiaalministeeriumil ei ole hooldekodude osas küll selget visiooni, kuid väga huvitatud seal hooldekodukohtade suurendamisest ei olda ning suund on pigem kodus hooldamise tõhustamisele.

Samal ajal on investeeringute toetusprogrammidest rahastamisel oluline leida üles maakondlikult olulisemad hoolekandeobjektid.

“Üks niisugune põhimõtteline kokkulepe, mille saavutasime, on see, et peaksime koostöös Pärnumaa omavalitsuste liidu sotsiaalkomisjoniga kokku leppima investeeringute kava,” lausus Klooster.

“Kui üks hooldekodu suudab püsida kümnekohalisena, siis las ta püsib. Me ei hakka midagi kinni panema ja meil ei ole seda voligi. Me ei pea seda kuidagimoodi halvustama. Küll jõudsime tõdemuseni: et hästi toime tulla, peaks hoolekandeasutuses olema vähemalt 60 kohta,” selgitas Klooster.

Hea näide on siin ligemale sajakohaline Halinga hooldekodu, mis asub mitmes majas üksteisest kilomeetrite kaugusel. Sellega on tagatud inimestele ühtaegu kodutunne ja samal ajal on suuremat hooldekodu lihtsam ülal pidada.

“Kui on vaja küsida investeeringuteks raha maakondlikus pildis, on oluline vaadata, missugused on elujõulisemad hoolekandeasutused. Samal ajal võib olla mõni väike koht, kus on hooldekodu olemasolu äärmiselt vajalik, et seal üldse elu püsiks,” kirjeldas Klooster.

Kohamaks pole paljudele jõukohane

Leiti, et kuna hooldekodude ja hooldusravihaiglate kliendid on paljuski samad inimesed ja piir on hägune, tuleb üksteises konkurendi nägemise asemel teha koostööd.

Pärnu haigla hooldusravi osakonna juhataja Margit Seppik lausus, et on valmis Ravi tänavale rajatava õendus-hoolduskeskusega seda koostöövankrit vedama. Sealgi saavad peagi ühes majas kokku nii hooldusteenus kui -ravi.

Et juba kokku saadi, käsitleti muidki probleeme. Murekohana nähti seda, et riik on selgelt taandunud eakate hoolekandest, kuigi nii see ei peaks olema. Rahakott on õhenenud nii peredel kui omavalitsustel ja lapsed loobuvad hooldekodu teenusest, sest ei jaksa oma vanemate kohamaksu tasuda.

Kohamaksu katteks tuleb eakal endal tasuda 85 protsenti pensionist, ülejäänu tuleb katta lastel-lähedastel ja kui lapsi pole, siis omavalitsusel.

“Mingisugusel määral peaks riik eakate hoolekandes appi tulema. Näiteks dementsete vanurite hoolduse puhul, mis on kõige ressursimahukam,” märkis Klooster.

Kloostri ütlust mööda on kummaline seis, kus vajadus hooldusravi- ja hoolekandeteenuse järele on suur, kuid üle riigi seisab tühjalt üle poole tuhande hooldekodukoha.

See, kas ühes või teises hooldekodus on kohad tühjad või täis, ei sõltu ainuüksi hinnast, vaid ka sisust, asukohast ja mugavusest. Pärnumaa hooldekodudes ulatub kohamaks 358 eurost 576 euroni (5601-9012 krooni) kuus, siin on sees nii omavalitsuste allasutused kui erahooldekodud.

Puuduvad hooldekodude standardid

Puudutati teemat, kuidas kaitsta end hooldekodudes ette tulla võivate inetute juhtumite eest nii töötaja kui kliendi tasandil. Leiti, et esiteks võiks olla riigis välja töötatud ühtsed miinimumstandardid hooldekodudele Eestis. Klooster möönis, et sellest vajadusest on aastaid räägitud, kuid neid standardeid ikka pole.

Nii võibki juhtuda, et rahakitsikuses omavalitsused hoiavad oma viimast penni näpu vahel ja panevad tööle ühe hoolekandetöötaja, kui neid võiks olla pigem kaks.

Teise asjana toodi välja, et hooldustöötajad on ränga töö tegijad ja väga alamakstud, mille tagajärjel on motivatsioon head tööd teha väike. Motivatsiooni tõstmiseks on vaja rohkem koolitusi.

Viitega traagilisele ohvritega lõppenud põlengule Haapsalu lastekodus tõid hooldusasutuste juhid ühelt poolt näiteid, kuidas ettekirjutustega aetakse mõnikord pill lõhki.

Ümbruskonnas 250 meetri kaugusel võib olla mitu veehoidlat vett täis, kuid nõue näeb ette nende paiknemist 200 meetri raadiuses ja tuleb ehitada veel üks juurde, mis tähendab lisakulusid.

Teisalt on hooldekodusid, kus toad asuvad teisel korrusel. See paneb mõtlema, kui edukad ollakse reageerima siis, kui peaks tõepoolest puhkema tulekahju.

 

Pärnumaa hooldekodud

Seisuga 29.03.2011 on Pärnumaal 11 hooldekodu ja neis kokku 453 kohta.

Asutuse nimi                                      Kohtade arv
Tammiste hooldekodu                       136
MTÜ Halinga Turvakodu                      95
Vändra alevi hoolekandekeskus       51
Tõstamaa hooldekodu                        32
Häädemeeste hooldekodu                30
Varbla hooldekodu                               21
Audru Jõõpre vanurite kodu                17
Surju hooldekodu Videvik                   16
Tihemetsa hooldekodu                       10
Villa Mare pansionaat                          17
Hooldekodu Fööniks                           28

Teadaolevate kavatsuste järgi on hooldekodude laienemis- või uute hooldekodude ehituse plaanid järgmised:

Sinijõe hooldekodu Sindis                         98 kohta
Tõstamaa hooldekodu juurdeehitus        38
Halinga hooldekodu Wildenau maja        16
Tootsi hooldekodu dementsetele             80

Tasulist hooldust pakuvad maakonnas ka hooldusravihaiglad.

SA Pärnu Haigla pani tänavu veebruaris nurgakivi Ravi tänava õendus-hoolduskeskuse hoonele. Keskusesse tuleb kokku 103 voodikohta ja neist paarkümmend on mõeldud hoolekandele.

Ravi 2 terviselinnakusse on plaanis koondada kõik õendushooldus- ja hoolekandeteenused ning liita need omakorda geriaatria- ja aktiivraviteenuste osutamisega.

Andmed: Pärnu maavalitsus, PP

Märksõnad

Tagasi üles