Skulptor Tauno Kangro käe all valminud Kihnu Jõnnu pronkskuju piip tossab ja taskusse poetatud salasoovid toovad meremehed eluga koju tagasi.
Legendidesse uppunud Jõnn vaatab jahtklubist Kihnu poole
17. mai 2011, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased olulisemad tööd enne kuju paikasaamist oli plaanis ära teha reedel, 13. mail ja kas selle tõttu või sekkus kotermann niisama asjade käiku.
Kotermanni kiuste
Taiest monteeriti reedel alusega kokku ja Kangro, kes end ebausklikuks inimeseks ei pea, hakkas abilistega terasest keermestatud lattidega kinnitama kuju graniidi külge, kui selgus, et vardad on ühes ja mutrid teises mõõdus. Kuidas nii sai juhtuda, ei kujuta kujur ette, sest oli ise täiesti kindlalt parajad latid ostnud.
Ei jäänudki muud üle, kui kuju ja graniitaluse ühendamine järgmisele hommikule lükata. Kangro sõitis spetsiaalselt Tallinnasse, tõi vajalikud vardad ja kotermannist hoolimata sai kõik laupäevaõhtuseks avamiseks valmis.
Vaatamata pilvekaanele Pärnu lahe kohal ja hootistele vihmasabinatele, mida Kihnu Virve ühtekokku päris kenaks ilmaks nimetas, tuli laupäeval Pärnu jahisadamasse kümneid massakaid ehk maakaid ja kihnlasi endid, tervitamaks legendaarse kapteni Kihnu Jõnnu ehk Enn Uuetoa pronkskuju avamist.
Kihnu delegatsioon jõudis peopaika õhtuse praamiga ning jalutas Kesklinna kai juurest muusika saatel veel kattega kaetud Jõnnu juurde. Kördikirjaline rongkäik ei piirdunud muidugi jalutajatega, sest protsessioonile andsid värvi ja häält klassikalised Kihnu kalakastistatud külgkorviga mootorrattad.
Just ühe sellise mootorratta abil ja Virve Köstriga külgkorvis sai Kihnu Jõnnult kate tõmmatud, et kõik siis ja edaspidi kuulsat merekaru katsuda ja temalt head õnne paluda saaksid. Ühtlasi vaadata, kuivõrd pronksist Jõnn vaataja ettekujutusega kaptenist kattub. Kuid, nagu ütles Kihnu vallavanem Ingvar Saare, pole Jõnn niisama üks mees, vaid kannab merenduse kui sellise abstraktset tähendust.
Purjetaja Aivar Kullamaa, kelle kodusadam küll Pärnus ei asu, ütles Jõnnu kuju kohta, et see on väga õiges kohas ja väga õiget moodi. Soovitades kõigil pöörata tähelepanu lausele, mis skulptuuri alusele on kirjutatud, sest see meeldib kõigile purjetajatele, kellel on hea ja kiire jaht, nagu Ladybird. “Pärnu jahtklubi on kõige parema fiilinguga jahtklubi Eestis ja seda enam ilmestab see kuju fiilingut,” sõnas Kullamaa.
Tuule nägu
Tauno Kangro sõnutsi ta küll vaatas väheseid säilinud fotosid Kihnu Jõnnust, olgu siis kikilipsu või kõvakübaraga, kuid need ei läinud hinge ega sobinud tema hinnangul sadamaõhustikku.
“Ma ise tahtsin näha tuult ja tormi, kuidas laev on kreenis ja kuidas ta naudib seda. Mees pidi ikka merd armastama, ega ta muidu läheks nii kaugele ja me räägiks temast veel tänapäevalgi. Merearmastust ja kapteni väge tahtsin ma kujusse panna ja arvan, et nii tuli ka välja,” seletas skulptor. Tulemusega jäi Kangro seega rahule, tõstes hea sõnaga esile kogu tiimi, kes selle nimel vaeva nägi.
Meremehed on teatavasti aegade algusest üsna ebausklik rahvas olnud, mistap Jõnnu kujugagi käib kaasas mitu legendi või kombetalitust.
Kui näiteks olete teel merele või ootate sealt kedagi tagasi, ei tee paha panna ivake tubakat pronksist piipu tossama. Samal eesmärgil võib oma soovi paberile kirjutada ja kapteni metalsesse taskusse poetada. “Paned kirja tasku ja vana Jõnn viib kohale,” sõnas Kangro.
Peale selle rääkis Pärnu Rotary klubi president Jüri Feofanov, et kui keerata koos Jõnnuga rooliratast, läheb endagi elus kõik õigele kursile, ja kui teha kapteniga pilti, tuleb hea sinuga kaasa ning kõik reisid lähevad kenasti korda.
Pärnu Rotary klubi ja Feofanovi eestvõttel ligikaudu aasta jooksul ideest käegakatsutavaks tõelisuseks saanud skulptuuri valmimisele panid õla alla kümned eraisikud ja ettevõtted, rääkimata Kihnu vallast ja Pärnu linnast. Suuremaid toetajaid ja sponsoreid tänas Rotary klubi Kihnu Jõnnu kuju pronksmudeliga.