Riigiteede liiklus tihenes aastaga ligemale neli protsenti

Via Baltica trassi Pärnu püsiloenduspunktis mõõdeti aastaseks liiklustiheduse kasvuks 4,6 protsenti. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Maanteeameti möödunud aasta liiklusloendustulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes tunamullusega 3,6 protsenti.

Kolm tihedama liiklusega teelõiku Eestis asuvad Tallinnas, üle 20 000 sõiduki ööpäevas liigub pealinnast Pärnusse, Tartusse ja Narva suunduvatel maanteedel.

Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel mõõdeti suurim liiklustihedus Pärnu püsiloenduspunktis, mida läbis ööpäevas keskmiselt 12 762 sõidukit. Võrreldes tunamullusega suurenes tihedus selles punktis 4,6 protsenti, mis on riigiteede keskmise kasvu, 3,6 protsendiga võrreldes märksa suurem.

Mullu oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5266 autot (kasv aastaga 4,6 protsenti), tugiteedel 1559 autot (kasv 1,8 protsenti) ja kõrvalteedel 298 autot ööpäevas (kasv 2,5 protsenti).

Suurim raskeliikluse tihedus on Eestis endiselt kahel põhimaanteel: keskeltläbi 1000 ja enam üle 12 meetrist sõidukit sõidab ööpäeva kestel Tallinna–Tartu maanteel ja Pärnut läbival Via Baltical.

Elavam liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub ikka veel Tallinna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille 13,0.–13,8. kilomeetril mõõdeti keskmiseks liiklussageduseks 31 616 autot ööpäevas.

Ülejäänud suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maantee 9,2.–11,0. kilomeetril, kus sõidab 30 428, ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel 5,5.–8,7. kilomeetril, kus sõidab 24 987 autot ööpäeva vältel.

Põhiteedel tihenes liiklus võrreldes 2016. aastaga enim Tallinna ringteel (8,3 protsenti) ja madalaim kasv oli Tallinna–Paldiski maanteel (0,7 protsenti).

Püsiloenduspunkte on Eesti riigiteedel 98, millest 59 asub põhiteedel, 36 tugiteedel ja kolm kõrvalteedel.