Talveunest ärganud karu poseeris rajakaamera ees
Kuidas käituda, kui kohtate karu?

Saarde vallas jäi Rauno Lensmendi rajakaamera ette talveunest ärganud karu, kes fotosilma ees püstigi tõusis.

FOTO: Rauno Lensment

Saarde vallas jäi Rauno Lensmendi rajakaamera pildile talveunest ärganud karu, kes fotosilma ees end tagakäppadele püsti ajas.

Ilmselt ei mõõtnud mõmmik, kas ta on talvega pikemaks kasvanud, vaid uudistas ümbrust.

„Miski võis karu tähelepanu köita,” arvab Lensment. „Lumi krudiseb. Ju ta tahtis uurida, mis kaugemal toimub.”

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi nõuniku ja bioloogi Kaarel Rohu sõnutsi ärkavad soojade ilmade tulekul taliuinakust tavaliselt esimestena isakarud, viimastena aga lahkuvad talvituspaigast emased kesktalvel sündinud poegadega.

„Varakevad on karudele pärast uinakust tõusmist raske aeg, kuna süüa napib,“ selgitas Roht.

Aafrika seakatku ja metssigade toitmiskeelu tõttu valitseb enamikul jahimeeste rajatud söödaplatsidest tühjus. „Harjumuspäraselt on karud neid ikka eelmistel aastatel külastanud,“ kommenteeris Roht. „Kevadel tuleb ette juhtumeid, kui näljane karu on murdnud põdravasika, metssea või metskitse.“

Roht lisas, et kui karud ei leia raipeid ega saa imetajaid kätte, tuleb neil piirduda taimse toidu ja tõukudega. Eelistatult söövad nad sel juhul rohttaimi ja marju. „Kevade edenedes kontrollitakse üle ka kõik teele jäävad sipelgapesad,“ märkis ta.

Jahimeeste hinnangul elab Eestis vähemalt 700 karu ja populatsioon on väga heas seisus. Viimastel aastatel on mesikäpa toidulaud olnud seakatku tõttu rikkalik, sest ta armastab raibet rohkem kui värsket liha. Karu on Eestis jahiuluk, keda kütitakse kahjustuskohtades ja inimpelguse säilitamiseks. 2016. aastal lasid jäägrid 55 ja mullu 54 isendit. 

Karu ei kujuta inimesele harilikult ohtu, aga temaga kohtudes tasub ettevaatlik olla. Eriti siis, kui satutakse kokku poegadega emasloomaga.

Eesti jahimeeste seltsi soovitused: kuidas käituda, kui kohtate karu

Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ärge jätke kunagi maja, suvila või telkimisplatsi lähedusse toidujäätmeid. Ärge jätke toiduaineid ööseks välja.

Karu kuuleb väga hästi, tehke kõva häält. Kui liigute looduses, tehke aeg-ajalt häält või kolistage millegagi. Annate sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astuge kuivanud okstele, mõmmik mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ärge liikuge üksi.

Kui näete karupoega või -poegi, taanduge kohe. Kui satute ema ja poegade vahele, olete väga suures ohus. Ärge minge lähemale, vaid üritage taganeda selles suunas, kust tulite. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitseks ohuallikat ehk teid viivitamata.

Ärge minge uru lähedale. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui teie või teie koer on leidnud mesikäpa pesa, eemalduge ja püüdke koergi ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, olete kõige suuremas ohus teie, sest lemmikul on palju paremad võimalused jalga lasta.

Kui leiate karu murtud uluki, minge eemale. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Murtu on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt sohu uputatud.

Olge ettevaatlik majade ja suvilate hoovis. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel hoovideski. Ärge hakake isendit pildistama. Peletage karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Kui teate, et karu luusib teie majapidamise ümber, tehke õhtul välja minnes lärmi.

Ärge jälitage karu ega lähenege talle. Metsloomaga kokku juhtudes ärge asuge poegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Mesikäpaga kohtumisel on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

Ärge laske koera üksinda metsa jooksma. Vabalt liikuv koer satub varem või hiljem karule peale. Kui kuulete ägedat haukumist ja taplust, eemalduge ja katsuge leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, otsib ta tavaliselt kaitset inimese juurest. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui asute lagedamal kohal, näete, mis toimub.

Taganege aeglaselt ja vestelge karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab ta agressioonina. Ärge vaadake talle silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ärge ronige puu otsa. Karu oskab seda palju paremini ja kiiremini kui teie.

Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, heitke pikali ja kaitske pead ja kaela kätega. Teeselge surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem (tema jooksukiirus on üllatav: 60 kilomeetrit tunnis).

Tagasi üles