Galerii: Lihula merekaru maja tähistab mälestusplaat

Lihula mõisas ajalookonverentsil kõneles akadeemilise raamatukogu töötaja Mare Luuk suurmehest, kes elas linnas tagasihoidlikult elupäevade lõpuni, ent kellest nüüd ei saa keegi mööda vaadata. Nimelt avati Aleksander Vahteri kodumajal pühapäeval ettekannete kuulamise järel mälestusplaat.

Välimuselt tagasihoidlik puumaja Lihulas Tallinna mnt 64 on erakätes. Selle omanikud Gerda ja Marko Toming eemaldasidki plaadilt katte ja palusid ajaloolise sündmuse tunnistajaid seejärel lahkesti vaatama restaureeritud ruume, kus neil on plaanis avada kodukohvik ja anda sellele Vahteri eesnimi.

Noored ettevõtlikud omanikud rääkisid, et kui Aleksander Vahter suri, ei olnud tal lähisugulasi ja maja läks riigile, seepärast on sellel säilinud veel Lihula majavalitsuse silt.

Hoones tehti nõukogude ajal ümberehitusi ja ülemisel ehk maapealsel korrusel oli kortereid kaks ja keldrikorrusel üks.

Aastaid tühjana seisnud ja räämas ümbrusega maja köitis Tomingaid niivõrd, et nad ostsid selle ja on viimased kolm aastat pühendanud taastamisele. Korstnapitsi kivi haaval lahti võttes oli tellistel aastaarv 1896, samadest kividest on korsten tagasi laotud.

Hanila kihelkonnas 1864. aastal sündinud Aleksander Vahter oli esimene Eesti soost diplomeeritud laevamehaanik ja Lihulas tegutsenud kirjastuse Kinnika asutaja. Tema elust võiks kirjutada seiklusromaani, sest Londoni mereakadeemia lõputunnistus taskus, sõitis ta 40 aastat laevamehaanikuna kauba- ja sõjalaevadel ja isegi Türgi sultani Abdul Hamidi luksusjahil.

Laevatööst vaba ajal peatus Vahter Lihulas õe ja õemehe pool ja veetis nende majas vanaduspõlve, pühendudes kirjanduslikule tegevusele. Vahter asutas peamiselt filosoofilisi raamatuid välja andva kirjastuse Kinnika ja jättis sellega jälje Lihula ajalukku.

Koduloolastel on, mida Lihula kalmistule maetud Aleksander Vahteri kohta edasi uurida kas või sellepärast, et teadaolevalt suri ta 1950. aastal, kuid vast avatud mälestustahvil on 1951. aasta.

Väidetavalt pärinevad suurmehe viimased käsikirjalised märkmed just sellest aastast.

Loe ka neid

Tagasi üles