Galerii: Kilingi-Nõmmel avati 100 tamme salu

Kilingi-Nõmme peatänava ääres avati täna hommikul Eesti 100 aasta juubelile pühendatud Saarde 100 tamme salu.

Piduliku ürituse puhul avati tammepargi juures maakivil salu nime ja kuupäevaga plaat, eeltööd tegi ja plaadi paigaldas skulptor ja kiviraidur Ülo Kirt Lova talust.

Tammesalu ettevalmistamine algas viis aastat tagasi, mil Kilingi-Nõmme gümnaasiumi tollal 9. klasside õpilased korjasid üle 300 tõru nii, et esindatud oleksid koduvalla külad, Tihemetsa alevik ja Kilingi-Nõmme linn.

Tõrud pandi kasvama AS Eesti Metsataime Marana puukoolis ja istutati tammehakatistena ümber Tihemetsa metskonna taimeaeda. Läinud aasta mais istutasid talgulised juba kasvus tublisti kõrgust visanud istikud linna läbiva peatee äärde platsile. Tänavused maitalgulised rohisid ja korrastasid platsi ja kohalike ettevõtjate abiga paigaldati maasse kivi nagu monument.

Avatava tammesalu juures asub Artur Hollandi kujundatud infostend, mis kajastab Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli kingituse valmistamise lugu.

Saarde valla rahvas hääletas tammiku rajamise mullu valla kultuuri tähtsündmuseks.

“EV 100” juubelitammikute avamispeod toimusid täna Eestis mujalgi. Kokku on kohalikud omavalitsused, koolid ja lasteaiad rajanud 26 suuremat parki. Kõige suurem, 2400 puuga “EV 100” tammepark asub Ida-Virumaal Kurtnas. Kaugemad pargid asuvad Ukrainas Kiievis ja Hollandis Amsterdami lähistel.

Samuti on oma tamme või tammepargi istutanud mitukümmend korteriühistut ning eraisikut ja ettevõtet. Juubelikevadel on vähemalt ühe “EV 100” tammiku saanud iga Eesti maakond.

“Eesti 100 aasta tammeparkide rajamise idee sai alguse Eesti Vabariigi 95. aastapäeval, kui noored panid kasvama tuhanded tammetõrud,” ütles riigikantselei “EV 100” korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. “Juubeliaastal on sellest ideest sündinud “EV 100” tammikud, mis hakkavad rõõmustama meid ja meie tulevaid põlvi,” lisas Rohumaa.