Iga paarituarvulise aasta varasuvel toovad Endla teater ja “PromFest” välja ühise originaalooperi, mille peaosas näeb eelmise Taevi-nimelise konkursi parimat lauljat.
Hunnide kuningas vallutab Endla
4. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkursi võitja saab võimaluse nimetada oma unelmate roll mis tahes ooperis ja juba kahe aasta pärast jõuabki nimetatud teos laureaadiga peaosas Endla lavale.
Patriootlik lugu
Ooperi nimitegelane on ajalooline hunnide kuningas Attila, kelle juhtimisel rändhõim saavutas 5. sajandil oma võimsuse tipu, valitsedes Mustast merest Reini jõeni ja kavatsedes vallutada Roomagi.
Lugu räägib Attila vallutusretkest, mille nurjab tema vastu suunatud vandenõu ja hukkumine reeturliku naise käe läbi.
Ooperi muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk nimetas “Attilat” muusikaliselt väga heaks ja meisterlikult konstrueeritud muusikaga teoseks.
“Ooper loodi patriootlikus õhustikus, kus vabadusvõitlus ja ühtse Itaalia loomise mõtted olid väga aktuaalsed,” rääkis dirigent. “Tegu on Verdiga oma parimas kvaliteedis: see teos pole üle paisutatud Itaalia ooperi maneeridest, kuid iga aaria ja number on hitt. “Attila” on siiani suhteliselt vähe tuntud, sest paljud lavastajad pole leidnud head ideed, kuidas panna aines kokku nii, et lugu ei jääks staatiline. Meil seda probleemi pole, leidsime muusikast üles just õiged karakterid.”
Attila kui pealik ja armastaja
Peaosatäitjale, 23aastasele bassile Anatoli Siukole on hunnide kuninga kehastamine esimene suur ooperiroll.
“Tegemist on huvitava karakteri ja väljakutsuva partiiga,” kommenteeris Siuko oma osa. “Attila pole ainult uhke väepealik, ta oskab olla ka hell ja püüan kõik need emotsioonid publikuni tuua. Põnevust lisavad kostüümid, mis näevad välja otsekui tulevikust pärit.”
Pehk kiitis noort solisti: “Siuko saab suurepäraselt hakkama, kuigi tal on veel palju õppida.” Lisades: “PromFesti” idee ju ongi aidata andekatel noortel ennast teostada. Kõigil Klaudia Taevi konkursi võitjatel on läinud erakordselt hästi, nad esinevad suurtel ooperilavadel ja usun, et Anatoli Siukost me veel kuuleme.”
Kokku antakse “Attilaga” vaid neli etendust Pärnus ja Tartus ning üks etendus Tallinnas “Birgitta” festivalil. Edasi läheb lavastus Kaunase riikliku muusikateatri repertuaari. “Attilaski” osalevad eelmainitud Kaunase teatri orkester ja koor.
“Leedus pole “Attilat” varem lavastatud ja loodan, et see võetakse hästi vastu,” rääkis Kaunase teatri direktor Benjaminas Zelvys. “Meie teater on varem esinenud Saaremaa ooperifestivalil, Pärnus oleme esimest korda. Tänan kogu kollektiivi nimel selle meeldiva võimaluse eest!”
“Attila“ kuulub Verdi varasemasse loominguperioodi ja jõudis esimest korda lavale 1846. aastal.
Keerukate vokaalpartiide tõttu näeb “Attilat” teatrites harva, kuid 2010. aastal toodi see New Yorgi Metropolitan Opera ja Peterburi Mariinski teatri lavale.
“Attila“ esmalavastus Eestis ja ühtlasi kogu Nõukogude Liidus oli 1976. aastal Estonias, nimiosas Teo Maiste ja Mati Palm. Nimetatuist viimane mängib Endla “Attilas” paavsti.
Varem on “PromFesti” ja Endla teatri koostöös lavastatud Giuseppe Verdi “Rigoletto”, Anton Rubinšteini “Deemon”, Georges Bizet’ “Carmen” ja Jules Massenet’ “Thaïs”.
Giuseppe Verdi “Attila“
Esietendus 4. juunil Pärnu Endla teatri suures saalis.
Etendused 8. ja 10. juunil Endla suures saalis, 6. juunil Tartus Vanemuises, 13. augustil Tallinnas Pirita kloostri varemetes.
Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Madis Nurms, koreograaf Oleg Titov, valguskunstnik Margus Vaigur.
Solistid Anatoli Siuko (Valgevene), Sandra Janušaite (Leedu), Vladislav Sulimski (Venemaa), Erik Fenton (USA), Mati Palm (Eesti). Kaasa teevad Kaunase riikliku muusikateatri koor ja orkester.