Rünnakujärgne Norra toibub

Norra pealinn Oslo upub lilledesse, mida on igal pool. Pärnu maavanem Andres Metsoja süütab küünla veresaunaohvrite mälestuseks. Foto: Kersti Liiva

Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Eeri Tammik ja maavalitsuse väliskoostöö spetsialist Kersti Liiva käisid Norras meie sõprusmaakonnas Buskerudis kaastunnet avaldamas.

Kersti Liiva kirjeldas Oslot ja Buskerudi maakonna keskust Drammenit, nagu nad nägid, napilt nädal pärast Anders Breiviki korraldatud pommiplahvatust ja veretööd Utøya saarel.

Oslo. Lilled ja vaikus

Oslos käisid pärnakad ringi Buskerudi maavolikogu administratsiooni juhi Runar Hannevoldiga. Kõikjal olid lilled: teedel, teede äärtes, purskkaevude sees ja äärtel, kujudel, tänavapostidel. Suur osa inimesi liikus endiselt, lilled käes, et õisi juurde asetada.

Pärnakad panid küünlad Oslo toomkiriku juurde, kuhu ligi pääseda oli suure inimhulga tõttu raske. Valitsushoonete kvartali juures oli inimesi vähem. Toimunud plahvatusest andsid tunnistust plaatidega kinni löödud aknad, politseivalve ja ligipääsu piirangud.

Inimesi oli palju, kogu see mass küll liikus ja rääkis, aga väga talitsetult ja tasakaalukalt. Kersti Liiva: “Tõepoolest oli Oslos vaikne. Nii vaikset Oslot polnud ma oma elus veel näinud.”

Drammen. Tasakaalukus ja sügav kurbus

Drammenis kohtusid Pärnumaa esindajad Buskerudi maavolikogu esimehe Roger Rybergi, maavolikogu administratsiooni juhi Runar Hannevoldi ja endise väliskoostöö juhi Bjarne Stabaekiga. Pärast juhtunust rääkimist osaleti mälestustseremoonial.

“Inimesed istusid suures saalis laudade taga, eesruumis olid lilled, küünlad, hukkunute fotod ja mälestusraamatud. Vaikus. Kõik oli kuidagi lihtne ja loomulik: sõnavõtud, vaikusminutid, laulud,” kirjeldas Liiva.

Pärnakad kohtusid saarel olnud noortega, aga nemad suurde saali ei tulnud. Hannevold ütles, et tõenäoliselt ülemaakondlikku leinapäeva ei tulegi, sest kannatanud ei jaksaks seda enam vastu võtta.

Noortest oli muidugi näha, mida nad olid üle elanud. “Neid nähes tekkis väga abitu tunne. Tahaks aidata, aga ei oska, ja mis kõige hullem – polegi võimalik. Seda jubedust ei saa olematuks teha, seda mälestust nende ja meie mõtetest välja ei saa,” rääkis Liiva.

Utøya saar. Nii lähedal!

Pärast mälestustseremooniat, umbes kaheksa paiku õhtul, viis Bjarne Stabaek pärnakad Hole valda Sundvolleni lähedale.

Utøya saar asub Norra suuruselt neljandas Tyrifjordeni järves. Kõigepealt peatuti mäeveerul, kus oli samuti palju lilli, inimesi ja vaikust. Siis sõideti päris kalda äärde, sama kämpingu veerde, kust suvitajad saarel olijatele appi tõttasid.

Kersti Liiva: “Esimene emotsioon oli, et appi, see saar on nii lähedal!” Võimalik oli näha saarel tegutsejaid ning terve kaldaäär oli asustatud.

Palju oli kohalikke paate, pole siis ime, et nad kohe appi tõttasid ja asusid inimesi veest välja korjama.

Abiks sõpradele

Kersti Liiva rääkis, et imetleb norralaste rahulikkust ja headust, millega nad tragöödiasse suhtuvad. Ehk nagu ütles Runar Hannevold, mis see enam aitaks, kui nad rahulikud ei oleks. Kõik proovivad toetada kõiki ja edasi elada. Keegi ei süüdista ei poliitikuid ega politseid.

Pärnakad lubasid, et üritavad Buskerudi noortele korraldada järgmisel suvel Pärnumaal leinalaagri.

Maavanem Andres Metsoja uuris sellekohaseid võimalusi ja tundub, et ettevõtmine oleks teostatav. Buskerudi maavolikogu esimees Roger Ryberg oli pärnakate ettepanekust siiralt huvitatud ja liigutatud.