Vallikääru nõlvad on kõrbenud laiguliseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ristkülikukujulised murumatid pole juurdunud, on muutunud kulupruuniks ning kohati on mattide servad üles kooldunud ja riivavad kaugeltki silma. See on pool häda: hiljutised vihmavalingud on uhtunud juurdumata muru kasvupinnast, nagu ühel pildil näha.
Ristkülikukujulised murumatid pole juurdunud, on muutunud kulupruuniks ning kohati on mattide servad üles kooldunud ja riivavad kaugeltki silma. See on pool häda: hiljutised vihmavalingud on uhtunud juurdumata muru kasvupinnast, nagu ühel pildil näha. Foto: Ants Liigus

Mitmeski mõttes kallis rekonstrueeritud Vallikäär, mis poolteise kuu eest pidulikult ehitajatelt vastu võeti ja kiidusõnu pälvis, pole enam üldse rõõmsalt roheline ega näe värske, sest veenäljas muruvaip pole hästi juurdunud ja põud on võtnud oma.

Vallikääru Ringi tänava poolne külg vastu kaitsekraavi on kulupruuni värvi. Sama lugu on muldkindlustuste ristkäigu kraavi poolse ava juures ning parem pole ka lootsitorni esine käärunõlv.

Muru pole neis paigus juurdunud. Ristkülikutena maha pandud muruvaiba servad on irvakil ja kaugele näha. Rohetavat haljendust pole Vallikääru päikesepoolseil nõlvadel suurte laikudena enam ollagi.

Majandusosakond on ootel

Linnavalitsuse majandusosakonna ehituse peaspetsialisti Ago Raudsepa ütlust mööda on ta Vallikääru rekonstrueerinud AS Merko Ehituse projektijuhi Indrek Mooratsiga kokku leppinud, et nad ootavad ära sügise, enne kui midagi ette võtavad.

“Muru pole korralikult juurdunud, sest oli pikk põuaperiood,” sõnas Raudsepp. “Eks näis, kuidas viimaste päevade vihmad murule mõju avaldavad. Sügisel vaatame, kui palju tuleb muruvaipa välja vahetada või seemet juurde külvata.”

Samal ajal rõhutas majandusosakonna ehituse peaspetsialist asjaolu, et AS Merko Ehitus on Vallikäärul enda kanda võtnud viie aasta pikkuse garantiiaja.

“Olime töövõtuhanget tehes selles suhtes päris ranged,” sõnas Raudsepp.

Ehitaja ei luba uut muruvaipa

Vallikääru rekonstrueerimise projektijuht Moorats teatas otsesõnu, et ei kavatse hakata lõpmatuseni Pärnu Vallikäärul muruvaipa vahetama, sest tema arusaamist mööda tulnuks muru põuasel ajal kasta.

“Selle töö on tegemata jätnud Pärnu linn Vallikääru omanikuna, mitte rekonstrueerimise peatöövõtja Merko Ehitus,” sõnas Moorats. “Vallikäärul on selgelt näha, et see muru, mille panime maha varem ja mida hoolikalt kastsime, on juurdunud, aga seal, kus panime muruvaiba üsna vahetult enne objekti linnale üleandmist, on muru pruuniks muutunud, sest see jäeti juurdumisajal korralikult kastamata.”

Kuigi Merko ei võta endale Mooratsi kinnitust mööda kohustust hakata uut muruvaipa juba üleantud objektile ostma, ütles ta ometi end alltöövõtjaga kokku olevat leppinud, et sügise lähenedes, kui ilmad on niiskemad, külvatakse Vallikääru pruunidele nõlvadele muruseemet lootuses, et see hakkab siis kasvama järjepideva kastmisetagi.

“Oleme niigi paaris kohas muruvaipa käärul vahetanud, aga kui hooldus on nõrk, pole sellel mõtet,” süüdistas Moorats linna muru hooldamata jätmises.

Hooldusfirmal polegi kastmiskohustust

Linnavalitsuse avalike suhete juht Maria Murakas-Ollo teatas, et hooldusleping Vallikäärul on tehtud Tallinnas paikneva firmaga Kesklinna Pargid, kuid lepingutekstist pole võimalik välja lugeda Vallikääru muru kastmiskohustust.

“Otseselt lepingus kirjas ei ole, et muru tuleks kasta,” sõnas Murakas-Ollo.

Kesklinna Parkide hooldusjuht Pärnus Kalju Villota kinnitas sama.

“Minu tööks on Vallikääru koristamise korraldamine, niitmine, talitööd, kuivanud puuokste saagimine ja koristamine koostöös linnaaednikuga, siis veel treppide puhastamine, prügikastide eest hoolitsemine ja muu selline,” loetles Villota oma töökohustusi. “Vallikääru kastmise kohustust pole küll mulle seni veel keegi peale pannud ega sellest rääkinudki. Mulle öeldi, et vastistutatud muruvaiba eest kannab hoolt ehitaja.”

Villota tunnistas, et tal poleks käepärast sellist kastmisseadmestikku, et nii suurt ala, kui on Vallikääru muru, kas või vallikraavi veega kasta.

“See muruvaip, mis vahetult enne Vallikääru avamist maha pandi, kuivas juba esimesel nädalal pruuniks,” rääkis Villota. “Ega muru ikka juurdu, kui seda ei kasteta.”

Muru kuivamine Vallikäärul on ainult pool häda, sest juurdumata muru tõttu on viimased tugevad vihmasajud hakanud pinnast kääru nõlvadelt alla uhtuma, nii et kohati kaob murupinnaski, murust rääkimata.

Märksõnad

Tagasi üles